Majandusülevaated

Keemiatööstus Euroopas 2018

Keemiatööstuse ja temaga seotud küsimuste mõistmine pole lihtne. Jõud, mis kujundavad keemiatööstuse asukohti, väljakutseid ja lahendusi, on sageli sama keerukad kui paljud keemiavalemid. Selleks, et aidata neid, kes tahavad saada kõnealusest tööstusest täpset pilti, mida ta teeb, kus ja miks, on CEFIC koostanud "Euroopa keemiatööstuse maastiku". Loodame, et piirkondlik ülevaade ja pildid kõikide riikide kohta eraldi võimaldavad teil paremini mõista tänapäeva tööstust, selle ees seisvaid väljakutseid ja tuleviku ambitsioone.

Tutvu Euroopa keemiatööstuse maastikuga SIIN.

 

Keemiatööstus Eestis 2017

Keemiatööstuse osatähtsus on 0,9% SKT, mis on küllatki stabiilne võrrelduna 2017 ja 2016 aastaga. Osatähtsus töötleva tööstuse ekspordist moodustas 6,8% millest ekspordi osatähtsus kogumüügi 800 miljonist eurost moodustas  60,5%.

Peamised ekspordikaubagrupid olid mineraalkütused ja -õlid 57% koguekspordist. Järgnesid värvid, lakid ja ehitussvahud 16%, farmaasiatooted 5%,  anorgaanilised kemikaalid, haruldaste muldmetallide ühendid 4%, orgaanilised kemikaalid 4%, väetised 2% ja muud keemiatooted 12%.

Eesti keemiatööstuse ainulaadseks osaks on põlevkivil põhinev tööstus, samas suurema osa sektorist moodustavad siiski teised allharud, näiteks ehitus- ja tarbekeemia. Kõige väiksem allharu (mõnesaja töötajaga) on farmaatsiatööstus. Keemiatööstus on kapitalimahukas tegevusala, milles tootmismahu kasv pole kaasa toonud olulist töökohtade arvu suurenemist. Tootlikkuse kasvule vaatamata on mahajäämus arenenud riikidest siiski veel märkimisväärne. Eestis tegutseb Äriregistri andmetel üle saja keemiatööstuse ettevõtte. Keemiatööstusest umbes pool asub Ida-Virumaal, kolmandik töötajaid töötab Tallinnas ja Harjumaal. Suuremateks keemiatööstuse ettevõteteks on VKG Oil AS ja KKT Oil OÜ (põlevkiviõli tootmine, õlitootmisega tegeleb energiatootmise kõrval ka Enefit Energiatootmine AS), Akzo Nobel Baltics AS, AS Tikkurila ja AS Eskaro (värvid ja lakid), NPM Silmet OÜ (haruldased metallid), OÜ EUROBIO LAB (kosmeetikatarvete tootmine), (OÜ Krimelte ja Henkel Balti Operations OÜ (montaaživahud), Eastman Specialties OÜ (bensoehape, naatriumbensoaat, plastifikaatorid), Orica Eesti OÜ (lõhkeaine), AS Takeda Pharma (ravimid) ja Interchemie Werken DeAdelaar Eesti AS (veterinaarravimid ja - tooted).

Suured investeeringud õlitööstusesse võimaldavad luua uusi töökohti, kuid valdkond on väga sõltuv nafta  maailmaturu hindadest ja seetõttu on pikemaajalised arenguplaanid ootele pandud. Tootmismahtude kasv tugineb ka tulevikus pigem tootlikkuse suurendamisele. Vajadus efektiivsuse tõstmiseks tuleneb tootmissisendite kallinemisest, samuti mängib keemiatööstuses olulist rolli keskkonnahoiuga seotud kulutuste tõus.

„2017.aastal sai seljatatud kolmeaastane langusperiood keemiatööstuses“.

Naftahinna püsimine peaks toetama 2018.aastal õlitööstust. Keemiatoodete tootjate hinnangud olid aga aasta  alguses pessimistlikumad, kuigi tootmismahtudes see ei kajastunud. Keemiatööstuse toodang kasvas2017.aastal enam kui kümnendiku võrra.

Keemiatööstuse näitajaid mõjutas kõige rohkem õlitööstus, kus tänu kõrgemale naftahinnale toodeti veerandi võrra enam toodangut kui aasta varem. Keemiatoodete tootmises suurenes toodang ligi 7%.

Samas sektori väikseimas allharus, farmaatsiatoodete tootmises, kukkus tootmismaht viiendiku võrra. Tänu hindade kasvule suurenes müügitulu tootmismahust kiiremini. Sektoris tervikuna kasvas müük kolmandiku võrra, kuid kõige enam võitis hinnatõusust taas õlitööstus, kus müük kasvas kolmveerandi võrra. Hinnatõusu ulatust peegeldavad naftatoodete ekspordihinnad, mis kerkisid aastaga 30%. Keemiatoodete tootja-ja ekspordihinnad tõusid 4%, haru müügitulu kasvas 14%. Farmaatsiatööstuse müügiindeks viitab sellele, et hinnad võisid mõnevõrra langeda. Keemiatööstuse müük siseturule suurenes ekspordist enam, kuid see on mõjutatud õlitööstuse näitajatest, mis ei pruugi kajastada tegelikku olukorda.

Keemiatoodete tootmises ja farmaatsiatööstuses on ekspordi osatähtsus üle 80%, mistõttu eksport mõjutas suurel määral harude käekäiku. Müük siseturule mõlemas allharus 2017. aastal mõnevõrra vähenes.

Väliskaubandusstatistika kohaselt kasvas Eesti päritolu keemiatoodete eksport 2017. aastal poole võrra. Suure osa sellest andis põlevkiviõli müük, mis oli eelmisel aastal tugevas languses. Esialgse statistika põhjal kasvas õlitööstuse eksport umbes 40%, kuid müük siseturule kahekordistus (moodustas kogu müügist kaks kolmandikku). Tõenäoliselt liigub suur osa õlitööstuse müüdud kütteõlide toodangust vahendajate kaudu välisturgudele. Põlevkiviõli ekspordi taga oli peamiselt mahtude kasv, kuid ka hinnad kerkisid oluliselt. Ekspordi kasvu mõjutasid rohkem veel naftaõlid, ehitusmastiksid, kosmeetika- ja nahahooldusvahendid, haruldased metallid. Põlevkiviõli müügi toel kahekordistus 2017. aastal eksport Hollandisse, samuti müüdi kaks korda rohkem tooteid Lätti (kasvu taga naftaõlid) ja USAsse (naftaõlid, põlevkiviõli). Põlevkiviõli müügikanalite muutuse tõttu kukkus eksport Rootsi ja Belgiasse.

Ekspordi suurenemisel Venemaale aitas kõige rohkem kaasa ehitusmastiksite müük. Peamised ekspordi sihtriigid peale Venemaa olid Holland, Läti, USA, Singapur, Rootsi, Soome, Šveits.

Kuigi põlevkiviõli tootmine kasvas tugevasti, siis esialgse statistika põhjal vähenes õlitööstuse ettevõtetes hõivatute arv enam kui kümnendiku võrra, mis viis langusse ka kogu keemiatööstuse. Põlevkivist vedelkütuste- ja keemiatootjad, kes 2017. a. põlevkivi kasutajatena andsid tööd Ida-Virumaal 7387 inimesele, maksid riigile 103 miljonit eurot maksutulu ning väärtustasid põlevkivi  663 miljoni euro eest.

Teistes allharudes hõivatute arv suurenes, jäädes 4000 töötaja piiridesse. Sama moodi käitusid ka tööjõukulud, kemikaalide tootmises piirdus palgatõus vaid ühe protsendiga. Ka keemiatööstuse kogukulud langesid. Õlitööstus suutis peaaegu kahjumist välja tulla, teistes all harudes kasumid vähenesid. Tänu õlitööstusele kasvasid ka keemiatööstuses loodud lisandväärtus ning lisandväärtuse põhised tootlikkuse näitajad. Sarnaselt teistele majandusnäitajatele vähenes tootlikkus kemikaalide ja farmaatsiatoodete tootmises.

Keemiatoodete tootmises kasvasid investeeringud võrreldes 2016. aastaga 5%, kuid lõplikud hinnangud võivad anda teistsuguseid tulemusi. Kuna õlitööstuses pole viimastel aastatel tootmisvõimsuste suurendamisse investeeritud, siis võib eeldada, et investeeringute mahud olid oluliselt tagasihoidlikumad kui mõni aasta tagasi.  Eesti suurimad ja viimased investeeringud tehnoloogiamahukatesse tootmistesse 2,416 miljardi € ulatuses ongi tehtud põlevkivitööstuste poolt perioodil 2006-2016.

Keemiatoodete tootjad investeerisid 2017. aastal peamiselt masinatesse ja seadmetesse (80% kõigist investeeringutest). Teistesse valdkondadesse tehtud kapitalimahutused võrreldes eelneva aastaga valdavalt vähenesid.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse kohaselt suurenesid 2017. aastal tellimused keemiatoodete tootmises, kuid nõudlus jäi siiski tavapärasele alla. Enam kui kaks küsitletut kolmest tõi ebapiisava nõudluse välja kui toodangu kasvu piirava teguri, sama kõrgel on see näitaja püsinud enam kui viis aastat. 2018. aasta esimeste kuude hinnangud olid mõnevõrra kehvemad kui aasta varem samal ajal. 2017. aasta keskel tõusnud hinnatõusu ootused püsisid jätkuvalt suhteliselt kõrgel tasemel. Tööstusstatistika viitas siiski tootmismahtude suurenemisele. Õlitööstus sõltub oluliselt naftahindade arengutest, 2018. aasta alguses on hinnad olnud sektori jaoks soosivad.

Allikad:

  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
  • Rahandusministeerium 2018
  • ESA
  • EKTL