Ülevaade keemiatööstusest PDF Prindi Saada link
21.07.2010

 

Eesti keemiatööstuses on viimastel aastatel palju ära tehtud muutmaks tootmisharu efektiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Kuid sellele vaatamata vajab Eesti keemiatööstus palju rohkem finantskapitali, oskuslikku tööjõudu ja energilisemat tootearendust.

 

Eesti keemiatööstust iseloomustavaks eripäraks on kaks olulist keemiasektorit: põlevkivikeemia ja haruldaste muldmetallide ning nende oksiidide tootmine.  
      
 VKG põlevkiviõlitehas         

Eesti põlevkiviõli tööstusliku tootmisega alustati 1924 a. Põlevkivist õlitootmine Eestis on Euroopas ainulaadne pikka-ajaliste traditsioonidega tootmisharu, mis annab olulise panuse riigi majandusse. Toodangust kuni 85 % eksporditakse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Nii moodustas 2009. a. põlevkiviõli eksport 1,7 % koguekspordist. Eesti Energia Õlitööstus AS-i, VKG Oil AS-i ja Kiviõli Keemiatööstus OÜ tehastes toodeti 2008. a. 444 800 tonni põlevkiviõli.

VKG AS ja Eesti Energia AS on investeerinud ja lähiaastatel planeerivad investeerida miljardeid kroone uute põlevkiviõlitehaste ehitamiseks suurendades põlevkiviõli tootmismahtusid kuni 1 miljoni tonnini 2015. aastaks. 

Lisaks iseloomustab Eesti keemiatööstust tugev territoriaalne kontsentratsioon, sest keemiatööstusest üle poole asub Ida-Virumaal. Tuleneb see vastava regiooni traditsioonilistest sihtaladest ja arenguvõimalustest.
 
Eesti keemiatööstuse ekspordikasv toetub kahele asjaolule. Esimene neist on naftahindadest tingitud põlevkiviõli ja teiste põlevkivisaaduste kasvav nõudlus ning konkurentsivõimeline hind. Teiseks eksporti toetavaks teguriks on mitmete Eesti keemiatootjate kuulumine rahvusvahelistesse kontsernidesse. Kontsernikuuluvus soosib laialdast eksporti grupi sees. Ekspordiedu tulebki eelkõige Ida-Virumaalt, kus peamisteks ekspordiartikliteks on kontsern Viru Keemia Grupp AS poolt toodetavad põlevkiviõli ja -fenoolid, Eastman kontserni kuuluva Genovique Specialities toodetav bensoehape, naatriumbensoaat ja plastifikaatorid, AS Silmeti poolt toodetavad haruldased muldmetallid ja nende oksiidid. AS Nitroferti karbamiidväetiste tootmine on paraku tootmisesisendite hinnatõusu ja madala nõudluse tõttu peatunud. Lõpetatud on epoksüüd- ja karbamiid-formaldüüdvaikude tootmine. 

 

 Keemiatoodete ekspordi vallas on suur roll Eestis ehituskeemiatoodete (vuugitäitematerjalid, hermeetikud ja ehitusliimid) valmistajatel Henkel Makroflex AS-l ja Krimelte AS-l. Värvide, lakkide ja muude viimistlusmaterjalide kolm suuremat tootjat Eestis on Akzo Nobel tütarettevõte ES Sadolin AS, Tikkurila  AS ja AS Eskaro.

 
Tarbekeemia ekspordimahud on küll tagasihoidlikumad, kuid Eestis on pikaajalised tarbekeemia ja kosmeetika tootmise kogemused. Kõigile on tuttavad Flora ja Orto kodukeemia- ja kosmeetikatooted Väiksemate ettevõtetena toodavad Eestis puhastusvahendeid ja tarbekeemia tooteid Harjumaal Kiili vallas asuv Estko AS, kus toodetakse keskkonnasõbralikke pesuvahendeid nii kodu kui ka tööstustarbijatele ja autoomanikele. Jõgevamaal Tabivere vallas asuva Mayeri Industries AS põhitoodeteks on peamiselt Baltimaades ja Skandinaavias turustatavad pesupulbrid.

 

Tänapäev ja tuleviku väljavaated

Euroopa Keemiatööstus on traditsiooniliselt suutnud toota kaks korda rohkem, kui tarbib ning ülejääv toodang järelikult eksporditakse. Eesti aga tarbib kaks korda rohkem kemikaale kui ise toodab, mis näitab arengupotentsiaali keemiatoodete tootmisel Eestis. Samas aga ühtegi maailmamastaapides arvestatavat investeeringut Eestisse tehtud ei ole. Ka väikese suurusega keemiaettevõtete arv on pigem vähenenud, kui kasvanud. Üheks põhjuseks võib olla see, et Euroopa Liidus kehtiv seadusandlus võimaldab ellu jääda EL suurriigi mõistes väikeettevõttel aga mitte Eesti väikeettevõttel. Keemiatööstuses kehtib reegel, mida suurem on keemiaettevõte, seda vähem ta proportsionaalselt saastab, sest suurte võime rakendada parimaid, säästlikumaid ja jäätmevabasid tehnoloogiaid on võrreldamatult suurem, kui väikestel. Seega tõenäoliselt Eesti keemiatoodangu kahekordistamisel reaalne saastekoormus hoopis langeks.
 
Keemiatööstuses on kasvanud investeeringute kogumaht, sealhulgas parimasse võimalikku tehnikasse, saaste vähendamiseks igaaastaselt üle 200 miljoni krooni.  Viru Keemia Grupp AS-i tütarettevõte VKG Oil AS,  kes on Eesti suurim põlevkiviõli tootja, on viimasel kümnel aastal investeerinud õlitootmise laiendamisse miljardeid kroone. Heaks näiteks investeerimistegevusest on valminud uus õlitehas Petroter.
 
Käesoleval 2010. aastal peavad keemiliste ainete tootjad vastavalt REACH määrusele registreerima esimesed ained, mis sõltuvalt ettevõttest ja ainetest viib raha välja kümnetes miljonites kroonides. Eesti puuduliku kemikaaliohutuspoliitika tõttu oleme teadmistelt ja oskustelt halvasti ette valmistatud ning seepärast voolab see raha enamuses väga kulukate välisekspertide kaukasse. REACH eesmärk on üllas ja selge - kaitsta inimtervist ja keskkonda kemikaalide kahjuliku mõju eest. Kuid tasud, mis tuleb maksta välisekspertidele, lõikavad ära investeerimisvõimalused jätkusuutlikumasse ja keskkonnasõbralikumasse tehnoloogiasse. 
 
Enim muret tekitab kogu Euroopa Liidu keemiatööstusele aga EL Kliimapoliitika, mille regulatsioonimehhanism alates 2013. aastast sunnib vähendama CO2 heitmeid, NOx ja SO2 heitmeid 2020 aastaks tasemeni, mida meil Eestis näiteks pole võimalik saavutada. 2013 aastast on kavas ka oluline muudatus senises kauplemissüsteemis, mille lõpptulemusena alates aastast 2020 peab kogu kasvuhoonegaaside kogus olema vabakaubeldav oksjoniturul. Lisaks karmistatakse nõudeid ettevõtetele ja suurendatakse kauplemissüsteemis osalevate ettevõtete arvu, sest reguleerimisala laieneb tootmisharudele, mis varem süsteemi ei kuulunud. Üleminekuperioodil 2013-2020 jaotatakse kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemi kaasatud tootmisharud kaheks s.o. tavatootmisharud ja süsinikdioksiidi lekkeohuga tootmisarud. Viimaste all mõistetakse EL-s tegutsevaid tootmisharusid, millele CO2 kaubandus avaldab suurt mõju ning on oht, et nimetatud tootmine paikneb ümber kolmandatesse riikidesse. Tavatootmisharudele eraldatakse üleminekuperioodil tasuta kvoote tootmisharu parimast võimalikust tehnoloogiast (PVT) lähtuvalt tootele 80 % ja vähendatakse proportsionaalselt kuni 2020 a. plaanitavalt 30 %-ni. Süsinikulekkeohuga ettevõtetele aga eraldatakse kuni 100 % kvooti kogu perioodi ulatuses.
 
Tegelikkus on, et keemiatööstus kogu maailmas muretseb oma imago pärast, sest kuuldes sõna keemia, tekib enamikel inimestel kujutlus keemiatööstusest kui keskkonnasaastajast, narkootikumide keetjast, salakütuste tootjast, lisaks sellele veel arvamus, et kemikaalid on kantserogeensed jne. Silme ette tulevad Ida-Virumaa ja tuhamäed. Ei midagi positiivset, halb, millest on targem eemale hoida. Oma igapäevases tootmistegevuses on 53 riigi keemiatööstused, sh. ka Eesti võtnud kohutused keskkonna ja inimtervise kaitsmiseks. Selleks on keemiaettevõtted algatanud programmi „Hoolime ja Vastutame“, mille eesmärgiks on pöörata ohutusele rohkem tähelepanu, kui õigusaktid nõuavad - hoolida kemikaalide tarbijatest ja vastutada kemikaalide käitlemise eest kogu tarneahelas kuni jäätmetena kõrvaldamiseni.
 
Viis sajandit tagasi elanud meedik Paracelsus on jätnud inimkonnale kuldse lause: “Kõik ained on mürgised, sest mürgiste omadusteta aineid pole olemas. Küsimus on vaid selles, kui suurt kogust me millegi jaoks kasutame“. Keemia on tegelikult midagi müstiliselt huvitavat, kus otsimise-leidmise-avastamise rõõm vist iialgi ei lõpe. Tänu kemikaalidele jookseb meil kraanidest puhas vesi ja saavutatud on palju teisi hüvesid. Pole liialdus, kui ütleme, et kemikaalid garanteerivad inimestele elukvaliteedi. Sõltumata loodud negatiivsest foonist, on keemia jätkuvalt kõikide tööstusmaade innovatsiooni ja arengu aluseks. Ilma arenenud keemiatööstuseta ei arene biotehnoloogia, nanotehnoloogia, biomeditsiin…  
 
Eesti keemiatööstuse, eriti põlevkivikeemiatööstuse edasine areng oleneb maailmaturu situatsioonist ning investeeringutest. Tulenevalt teadusliku uurituse sügavusest põlevkivi alal ja heakvaliteedilistest põlevkiviressurssidest peaks see tootmisala olema Eesti majandusarengu võtmeküsimuseks. Selleks, et toime tulla Euroopa Liidus üha karmistuvate keskkonnanõuetega tagamaks Eestile konkurentsivõimeline keemiatööstus, on vajalik tööstusharu arengut toetav majanduskeskkond. Lisaks veel keemiaalase teaduspotentsiaali säilitamine ja arendamine, tööstusharu funktsioneerimiseks vajalike keemikute ja kemikaaliohutuse spetsialistide ettevalmistamine, keemiaalane arendustegevus läbi uute tehnoloogiate ja protsesside. Sellised meetmed tagaksid kemikaalide ja keemiatoodete tootmis- ja ekspordivõime säilimise ja parandaksid tööhõivet. Meie ühiskonnas on vaja teadvustada keemiatööstuse võtmerolli nii „traditsioonilise” kui ka „uue majanduse” arendajana. Keemiaalaste teadmisteta, aga ka keemiatööstuseta, pole võimalik arendada majandust ega ühiskonda tervikuna.