Tiia Truu
11.09.2008
Nädaline
 

AS Ingle ametlik asutamiskuupäev oli 1. märts 1993. Tänases Eestis on ta oma valdkonnas üks suuremaid ja nimekamaid firmasid, käideldes ja ladustades kokku üle 200 nimetuse kemikaale. Põhiline turg on Eestis, aga kaupa veetakse ka lähivälismaale – Lätti, Leetu, Soome ja Venemaale. Osa kaupa, näiteks kautðuk, läheb Eestit läbimata otse Valgevene ja Ukraina kummitootjatele. Käive oli möödunud aastal 250 miljoni krooni ringis. Edukamatel aastatel 2004-2006 oli kasum 13-14 miljonit.

Ingles on tööl üle 40 inimese. Ettevõtte kontoris, ostu-müügi osakonnas, mis asub Tallinnas, töötab neist kümmekond. Kommertsdirektor on Aleksander Utkin, üks osanikest. Üks Inglele kuuluvatest firmadest asub Venemaal, käivitamisel on teine ja see avatakse Ukrainas. Aare Leinbergi sõnul on Eesti ja Vene riigi vahel erimeelsusi, omavahelistes asjaajamistes aga mitte, kõik toimib.

„Tegelikkuses on see isegi hea, sest sel viisil saame ise teada väiksematestki puudustest. Jälgime rangelt ettekirjutusi, euronõudeid ja peame kinni seadusandlusest," rõhutab AS Ingle juhataja Aare Leinberg ja lisab, et midagi tõsist ei ole aastate jooksul õnneks juhtunud. On olnud vaid väikesi apse inimliku eksimuse tõttu: „Töötaja peab kandma kaitseprille ja -rõivaid. Kas ja kuidas ta seda teeb, oleneb eelkõige temast endast. Ka on olnud üks auto äravajumine libedalt teelt."

Kui Valtu kolhoos reformimise käigus laiali läks, lagunes ta 25 firmaks. Üks neist oli Estosteriili tsehh, tänase Ingle eelkäija. Peale Valtu kolhoosi oli Estosteriili tsehhe veel Kirovi kolhoosis ja Mäksal.

Vene aja lõpul kadus turg. Inglistel hakati tegema äädikat ning teisedki tsehhid osteti toorainest tühjaks. Tootmine laienes, firmat hakati aktsepteerima, soojendati üles sidemed Venemaaga.

Üheksakümnendate lõpus tekkis Eesti turul konkurent, kes tõi Venemaalt kaupa sisse suurtes kogustes: nemad ostsid ja müüsid, Ingle ladustas ja käitles. Täna toimetab Ingle kemikaali tootjatehasest kliendini, pakendab kemikaale ümber, teeb hapete lahjendusi vastavalt tellija soovile. Üks suuremaid kaubaartikleid on metanool, mis läheb valdavalt vaheladu kasutamata otse tellijale.

Aare Leinberg ütleb, et Ingle elab praegu ja on elanud läbi aegade töist elu: „On olnud paremaid ja raskemaid aegu, kuid ämbreid ega numbreid pole me vahetanud ehk teisisõnu - ei ole lasknud ettevõtet pankrotti minna."

Praegust aega peab firma juht keeruliseks: mittesõbralikud suhted Venemaaga on viinud selleni, et tooraine tuuakse Eestisse Läti kaudu ja seetõttu on veosed kallinenud. Transpordiarvete suurenemine on põhjustanud tagasilööke ning kasum on vähenenud. Raske oli eelmisel aastal: pärast aprillisündmusi pandi raudtee kinni Narva poolt, aasta lõpus Rapla poolt. Segadused raudteetranspordiga jätkuvad.

Aare Leinberg nendib: „Eestis on riigi- ja eraraudtee. Peame sõlmima kaks lepingut, ühe Edelaraudteega, teise Eesti Raudteega. Vaguneid tellime viimati nimetatult.

Samas sundisid Euroopa Liit, seadusandlus ja toll meid Rapla raudteejaama lähedusse terminali välja ehitama. Võtsime laenu, mis tuleb pangale kinni maksta, ja neid „haavu lakume" tänaseni."

Ingle veab tahkeid ja vedelaid kemikaale: esimesi toimetatakse kohale kolme veoautoga, teiste veoks on kasutuses neli tsisterni. Viimased on roostevabad ja happekindlad ning tsistern on autost kallim. Kõige vanem kemikaalide veo auto on viieaastane. „ Et tegemist on ohtlike veostega, siis autode pealt ei hoia me sentigi kokku," kinnitab Aare Leinberg.

Kemikaalidega ei ole Aare Leinbergi arvates ohtlik töötada: tuleb lihtsalt rangelt kinni pidada ohutusnõuetest. Probleemiks võivad olla suuremad kogused, aga seda rangemalt tuleb ohutustehnikat silmas pidada.

„Kui võrrelda nafta- ja klassikalist keemiat – happed ja alused -, siis viimased reageerivad ära pinnases ega juhtu midagi. Naftareostus aga on ja jääb," toob Aare Leinberg näite.

Tööle võtmisel on Aare Leinberg lähtunud otsesõnu kolkapatriotismist: spetsialiste on sisse toodud, teistele töökohtadele aga Inglistelt ja maakonnast inimesed leitud. Tööjõuliikumine on väike, järelikult on palk konkurentsivõimeline.

„Plaanime muutusi," ütleb Aare Leinberg. „Ostu- ja müügistruktuurid tahame viia üle isemajandamisele, et tekiks suurem huvitatus."

Üks kokkuvõte – soodustuste pakkumine oma töötajatele, üllatas juhtkondagi: kokku sai must-valgele kirja suuremaid ja väiksemaid teenuseid üle 30 nimetuse. Mõned näited: Ingle annab oma inimestele laenu vastavalt seadusandlusele, soovija saab kasutada firma puulõhkumismasinat, millega võib teha päevas 30 ruumimeetrit puid, võimalus on Valtus ujumas käia jne.

Inglistel on olnud palju ettevõtmisi ja tegemisi, mida AS Ingle on toetanud, ja üsna mitu on edaspidigi plaanis.

„Aga me oleme ju siin, Inglistel!" ütleb Aare Leinberg ja lisab, et ka teised kohapealsed ettevõtjad – Pae Ühistalu, Kalle Hamburgi Talu ja veel mitmed peavad oma kodupaiga normaalset käekäiku oluliseks. „Oleme tegutsenud Ingliste MTÜ kaudu. Kohapeal on suurepärane külaaktiiv, toetab Kehtna vald. Väga tegus on Ingliste praegune mõisaomanik Imre Reino, kes on andnud mõisahoone kõrval oleva aida kohalike elanike kasutusse. Selle restaureerimiseks oleme saanud PRIAlt 900 000 krooni ja võimalik on saada 4,5 miljonit. Praegu käib projekti kooskõlastamine muinsuskaitsega, ootame nende jah-sõna."

Aare Leinbergi sõnul oleks vaja pargi projekti ja see korrastada, rajada valgustus, eraldada ala pidustusteks, jätkata jõe ääre korrastamist. Eriti kahju on tal sellest, et Hõreda mõisakompleks aina hävineb ja paremuse poole asjad ei liigu.

Aare Leinberg peab oluliseks konstruktiivseid partnerlussuhteid: „See on suurim tunnustus firmale, kui äripartneritele ei tule meeldegi, et olemas oled. Ärikliendile peab looma nii mugava elu, et ta ei mõtle meie peale. Kui hakkavad huvi tundma, on midagi halvasti."

Koostööd Kehtna valla ja Ingle vahel hindab ta meeldivaks ning seepärast lausa mugavaks, et vald on alati käitunud ausalt ning kehtivad sõlmitud kokkulepped.

Ja nii 15 aastat – kogu Ingle eksisteerimise aja.