Hallar Meybaum; EKTL tegevdirektor
Avaldas Äripäev; Tööstus

Keemiatööstus on olnud traditsiooniline tööstusharu, mille ajaloo algust Eestis võiks dateerida aastaga 1876, kui Taani kaupmees Richard Mayer rajas omanimelise keemiatehase, mis tootis piimapulbrit.

Eesti suurima konkurentsivõimega tööstusharu oli 2007. aastal kemikaalide ja keemiatoodete tootmine. Konkurentsivõimet suurendas edukas eksportimine.

2008 alguse saanud ning 2009. aastal jätkunud drastiline langus Eesti keemiatööstuses on küll 2010. aastaks peatunud, kuid rõõmustamiseks põhjust ei ole. Kui võrrelda meid ELiga, siis võrdlusperioodil jaanuar-august 2010/2009 oli ELis keemiatööstuse keskmine kasv 12,8%, Eesti aga on riikidest eelviimasel kohal 2,7%ga.

Eesti keemiatööstust iseloomustavaks eripäraks on kaks olulist keemiasektorit: põlevkivikeemia ja haruldaste muldmetallide ning nende oksiidide tootmine.

Eesti põlevkiviõli tööstusliku tootmisega alustati 1924. aastal. Põlevkivist õli tootmine on Euroopas ainulaadne pikaajaliste traditsioonidega tootmisharu, mis annab olulise panuse meie riigi majandusse. Toodangust kuni 85% eksporditakse Euroopa Liidu liikmesriikidesse. Nii oli põlevkiviõliekspordi osakaal 2009. aastal koguekspordist 1,7%.

Eesti keemiatööstust iseloomustab territoriaalne kontsentratsioon, sest keemiatööstusest üle poole asub Ida-Virumaal. See tuleneb regiooni traditsioonilistest sihtaladest.

0,5% oli puhastatud nafta- ja põlevkivisaaduste tootmise panus sisemajanduse koguprodukti 2009. aastal.

Eesti keemiatööstuse ekspordi kasv toetub kahele asjaolule. Esimene neist on nafta hindadest tingitud põlevkiviõli ja teiste põlevkivisaaduste kasvav nõudlus ning konkurentsivõimeline hind. Teine eksporti toetav tegur on mitme Eesti keemiatootja kuulumine rahvusvahelistesse kontsernidesse. See soosib laialdast eksporti grupi sees.

Käesoleval aastal peavad keemiliste ainete tootjad määruse REACH järgi registreerima esimesed ained, mis sõltuvalt ettevõttest ja ainetest viib raha välja koguni kümnete miljonite kroonide ulatuses.

Eesti puuduliku kemikaaliohutuspoliitika tõttu oleme teadmistelt ja oskustelt halvasti ette valmistatud ning seepärast voolab see raha suuresti kulukate välisekspertide kaukasse.

REACHi eesmärk on üllas ja selge - kaitsta inimeste tervist ja keskkonda kemikaalide kahjuliku mõju eest. Kuid suured tasud, mida tuleb maksta kemikaali registreerimiseks ning välisekspertidele registreerimistoimiku koostamiseks, lõikavad ära investeerimisvõimalused jätkusuutlikumasse ja keskkonnasõbralikumasse tehnoloogiasse.

Silmetil seisab ees järgmise 39 keemilise aine registreerimine, mille esialgne hinnanguline kulu on umbes miljon eurot.

Meie kolm põlevkiviõlitootjat on registreerimiseks ühinenud konsortsiumisse, mille 2010. aasta kulud on miljoneid kroone.

Enim muret tekitab kogu ELi keemiatööstusele ELi kliimapoliitika, mille regulatsioonimehhanism sunnib alates 2013. aastast CO2, NOx ja SO2 heitmeid 2020. aastaks vähendama tasemeni, mida meil Eestis pole võimalik saavutada.

2013. aastast on kavas ka oluline muudatus senises kauplemissüsteemis, mille lõpptulemusena peab alates aastast 2020 kogu kasvuhoonegaaside kogus olema vabakaubeldav oksjonitel.

Eesti keemiatööstuse, eriti põlevkivikeemiatööstuse edasine areng oleneb maailmaturu situatsioonist ja investeeringutest.

Tulenevalt teadusliku uurituse sügavusest põlevkivi alal ja kvaliteetsetest põlevkiviressurssidest peaks see tootmisvaldkond olema Eesti majandusarengu võtme rollis. Et toime tulla Euroopa Liidu üha karmistuvate keskkonnanõuetega, tagamaks konkurentsivõimeline keemiatööstus Eestis, on vajalik tööstusharu arengut toetav majanduskeskkond.

Keemiatööstus hiilgab kõrge lisandväärtusega

Ettevõtete lisandväärtuse ja tootlikkuse näitajate puhul on kemikaalide ja keemiatoodete tootmises tööviljakus töötaja kohta puhta lisandväärtuse alusel tunduvalt suurem kui see on kõigi tegevusalade kohta kokku. Nii oli vastav arvnäitaja 2008 kõigis tegevusalades kokku 272 000 krooni, töötlevas tööstuses 259 000 krooni ning kemikaalide ja keemiatoodete tootmises 675 000 krooni.

Seni tõusteel olnud ekspordile orienteeritud keemiatööstust tabas maailmamajanduse kriis 2009. aasta alguses, kui kemikaalide ja keemiatoodete tootmise mahuindeks hakkas näitama selget langustrendi. Kui 2008. aastal oli tootmise mahuindeksi kasv võrreldes 2005. aastaga 28%, siis 2009. aastal oli langus eelneva aastaga võrreldes 63%.