Jaanus Purga

Viru Keemia Grupi arendusdirektor

 

Riik peaks olema huvitatud põlevkivi kui riigile kuuluva maavara optimaalsest kasutamisest. Mis ei tähenda aga seda, et maavara tuleks konserveerida või säilitada mis iganes põhjusel. Kasutada tuleb säästlikult - majanduslikult otstarbekalt ja säästlikult.

 

Säästlik kasutamine ei tähenda, et kasutada tuleb nii vähe kui võimalik. Lõppeks on riigi huvi tekitada maksimaalne võimalik tulu maavara kasutamisest hoomatava perspektiiviga majanduslikult prognoositavas aegruumis (kuni 30 aastat).

 

 

Kaevelubasid tuleb välja anda ainult sellistele põlevkivi kasutajatele, kes näitavad ära ja on suutelised korraldama põlevkivi ning tootmisjääkide käitlemise alates kaevandamisest kuni lõpp-produktideni. Riik määrab ära kriteeriumid, millele kaevelubade taotlejad peavad vastama, ja tingimused, kuidas põlevkivi tohib kasutada. Kõik kehtestatud kriteeriumitele vastavad põlevkivi kasutajad osalevad võrdsetel alustel kaevelubade taotlemisel. Kasutada võiks nn Norra mudelit - maavara kaeveõiguse saab see, kes konkursil võitjaks tuleb. Samas ei tohi kaevelubasid anda uutele ettevõtetele, kelle kogu äriidee on müüa maavara edasi neile, kes seda kasutada oskavad.

 

Ainsa erandi põlevkivi kasutuses peaks moodustama Eesti-sisese elektrienergia vajaduse katteks vajalik põlevkivikogus järgmiseks 30 aastaks, ELi elektrituru tingimustes kokku 250-270 miljonit tonni põlevkivi. Eesti Põlevkivi praeguste kaevelubadega kaetud maht ületab selle vajaduse pea kaks korda. Seega on põlevkivi piisavalt Eesti-sisese elektrivajaduse katteks.

 

Riik peaks põlevkivikasutusel eelistama suurima võimaliku lisandväärtusega põlevkivitooteid. Vedelkütused ja eriti keemiatooted (nii tööstuslikud vaigud kui ka kemikaalid) on võrreldes eksporditava elektriga suurema lisandväärtusega ja Eesti keskkonda vähem koormavad.

 

Eestis on aastal 2015 optimaalne järgmine skeem: 7-8 miljonit tonni põlevkivi kasutatakse Narva Elektrijaamades Eesti-sisese baaselektrivajaduse katteks, 10-15 miljonit tonni põlevkivi kasutatakse vedelkütuste ja keemiatoodete tootmiseks. Tootmisprotsessis tekkiv põlevkivigaas kasutatakse soojus-ja elektrienergia hajutatud koostootmiseks.