Metoodika

Valdkonna TOPi pääsemiseks pidi ettevõtte vastava valdkonna tegevuse osakaal käibest olema vähemalt 51%. Samuti pidi ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal. TOPi koostamiseks võttis Äripäev äriregistrist eelmise aasta majandustulemuste põhjal valdkonna suurimate ettevõtete andmed. Edetabelis osalesid ettevõtted, kelle majandustulemused olid andmete kogumise ajal äriregistris skaneeritud kujul. Ettevõtted seati pingeritta kuue näitaja põhjal. Arvutamise aluseks võeti 2010. aasta müügitulu, müügitulu kasv võrreldes 2009. aastaga, 2010. aasta ärikasum, kasumi kasv võrreldes 2009. aastaga, rentaablus ja varade tootlikkus aastal 2010. Iga näitaja põhjal reastati ettevõtted edetabelitesse, iga koht järjestuses andis kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liideti. Võitis kõige vähem punkte kogunud ettevõte.

Kui ettevõte TOPist puudub, võib põhjus olla järgnevas.

Ettevõttel pole olnud aktiivset majandustegevust kahel täielikul majandusaastal (2009-2010). Ettevõtte viimase aasta või kahe viimase aasta keskmine omakapital on olnud negatiivne. Ettevõtte aruanne ei olnud edetabeli koostamise ajal äriregistri elektroonilisest süsteemist kättesaadav.

Ettevõte oli edetabeli koostamise ajaks kustutatud, likvideerimisel või pankrotis (äriregistri või ametlike teadaannete alusel).

Vaata TOPi SIIT!

TOPi võitja: heade tulemuste taga on pühendunud meeskond

Ain Alvela
Ain.Alvela [ ät ] aripaev.ee

16.11.2011 00:00

AS Henkel Makroflex üllatas 2010. aasta positiivsete tulemustega ennastki - kriisile järgnenud perioodil ei julgenud keegi väga optimistlikke oletusi teha.

Henkel Makroflex toodab polüuretaantihendusvahtu, isolatsiooniplaate, hermeetikuid ja teisi ehituses kasutatavaid kemikaale. Algselt Soomes asutatud ettevõttena on Makroflex viimase 30 aasta jooksul märkimisväärselt laienenud ning kuulub praeguse seisuga kahtlemata ehitusmaterjalide tuntuimate kaubamärkide hulka.

Ettevõtte juhatuse esimehe Sirje Aali sõnul oli nende jaoks 2010. aasta kõige tähtsamaks sündmuseks Soome tehase sulgemine ja tootmise ületoomine nende Pärnu tehasesse.

"Kuid see ei olnud sugugi ainukene põhjus meie 2010. aasta väga hea tulemuse saavutamisel. 2009. aasta oli kriisi aasta ja keegi polnud väga optimistlik järgmiste aastate suhtes, siiski aga kujunes 2010. aasta ka nõudluse poolest palju positiivsemaks, kui oli arvata," räägib Aal. "Oleme teinud viimastel aastatel investeeringuid tootmismahtude suurendamiseks ning planeerime järgmisel aastal Pärnu tehase märkimisväärset laiendamist." tutvustab Aal ettevõtte tulevikuplaane, lisades siiski, et praegusi maailmamajanduse trende silmas pidades ei tohiks ülioptimistlikke plaane teha.

Kommentaar

Kindel strateegia ja pidev investeerimine

Sandor Tabo
ASi Reola Gaas juhataja

Henkel Makroflex ja selle meeldiv kollektiiv on olnud Reola Gaasi partner juba üle kümne aasta. Reola Gaasi äri seisneb spetsiaalse kvaliteediga gaasi tarnetes nende keemiatehasesse. Pika aja jooksul on koostöös olnud nii tõusud kui ka mõõnad. Koostöö alguses tuli rohkelt tegeleda kvaliteedi ja tarneküsimustega. Praeguseks on need valdkonnad paika saanud ning tundub, et tehtavast koostööst on vaid rõõm.

Henkel Makroflexi edu aluseks pean kindlat strateegiat ning järjepidevat investeerimist nii antud valdkonna seadmetesse kui ka töötajatesse. Suurt rolli mängib nende jaoks kõrge kvaliteedi hoidmine, mille kohta esitatakse ranged nõuded ka hankijatele. Reola Gaasi jaoks on olnud kasulik töötada sellise partneriga, kuna see sunnib ka meid pingutama.

2. koht: kogemused aitasid edule

Ketlin Rauk
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

16.11.2011 00:00

ASi Molycorp Silmet jaoks on 2011 suurte muudatuste aasta - alates aprillist kuulub 90% ettevõtte aktsiatest USA päritolu haruldaste metallide tootmisega tegelevale ettevõttele Molycorp ja 10% Tiit Vähi ettevõttele Silmet Grupp.

AS Molycorp Silmet on üks Euroopa suurimaid haruldaste metallide ja haruldaste muldmetallide tootjaid. Ettevõtte tegevjuht David Brock ütleb, et firmal on nüüd stabiilne tooraineallikas, mis võimaldab toota suurema efektiivsusega. Samuti on turg mõistnud nende materjalide tõelist väärtust.

"2009. aastal olime suutelised edukalt kontrollima oma rahavoolu ja vähendama kulusid nii palju kui võimalik, samal ajal endiselt tootes seda, mida turg sel ajal vajas," selgitab ta. "Raskused tulid peale kriisi, kui äri hakkas kiiresti edenema ning oli raske leida vahendeid tooraine jaoks."

Tulevikku vaatab Brock lootusrikkalt. "Olen kindel, et tulevik toob palju tööd - kavatseme kindlasti laieneda," ütleb ta.

3. koht: Nafta hinnatõus mõjutas käekäiku

Ketlin Rauk
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

16.11.2011 00:00

OÜ Kiviõli Keemiatööstuse ja kogu põlevkiviõlitootjate edukust mõjutas suurel määral nafta maailmaturu hind, mis viimasel ajal on oluliselt tõusnud.

Kiviõli Keemiatööstus on järjepidevalt põlevkiviõli tootnud alates 1999. aastast. Ettevõtte kommunikatsiooni- ja haldusjuht Raivo Lott ütleb, et põlevkiviõlitootjate edukust mõjutab kindlasti nafta maailmaturu hind ja muidugi tooraine olemasolu ja kättesaadavus. "Viimastel aastatel on nafta hinnad võrreldes näiteks paari aasta taguste majanduslanguse aegsete hindadega oluliselt tõusnud, see on mõjutanud ka ettevõtte käekäiku," kinnitab ta.

Ettevõttes on viimastel aastatel töötanud ligi 650 töötajat, kellest 400 Kiviõlist. "Tänavu on alustatud ka personali töötasu tõstmist," räägib Lott. "Aastaga on töötasu tõusnud umbes 10%."

Kiviõli Keemiatööstuse viimaste aastate olulisemad sündmused on Loti sõnul kindlasti seotud põlevkiviga. "Selle ümber keerlevad kohtuprotsessid nn maaomanikega pole siiani lõppenud," tõdeb ta. "Oluline on see, et alates selle aasta maist saab Kiviõli Keemiatööstus kaevandada põlevkivi Põhja-Kiviõli II karjääris." Ta lisab, et paraku jätkuvad siin kohtuvaidlused. "On tähtis, et ettevõte saaks end ise õlikiviga varustada, sest nagu aeg on näidanud, jääb teiste põlevkivitarnijate puhul puudu just varustuskindlusest," märgib Lott.