HILLE TRESSUM
Äripäev
See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.

Eesti kosmeetikatootjaid panustavad tootearenduses looduslikele koostisainetele ja tooteohutusele. Eestis on olemas spetsialist, kelle pädevuses on hinnata toote ohutust vastavalt ELi kehtestatud direktiividele ning regulatsioonidele. “Hiljutised ajakirjanduses kõlanud väited, et kosmeetikatoote ohuhinnangut ei saa Eestis teha või on see kallis, ei vasta tõele. Eestis on õppinud spetsialist, kellel on vastav pädevus Euroopa Liidus kehtiva toote ohutuse hinnangu andmiseks,” kommenteeris kosmeetikatootja ASi Orto juht Gunnar Laas. Laas rõhutas, et nende valmistooted jõuavad tarbijateni pärast põhjalikku tagasisidet tootegruppi testgrupilt. Spetsiifilisemate toodete puhul vastavate litsentseeritud laborite heakskiidul.

Tarbija ei soovi enam lauskeemiat.
 

Orto on pika ajaloo ning laia tootegrupi kosmeetikatootja, mille tootearendus liigub üha enam loodulike koostisainete suunas. “Sarnaselt kogu maailmas valitsevale uuele rohelisele trendile oleme liikumas järjest enam looduslike materjalide kasutamise suunas,” iseloomustas Laas Orto tootearenduse suunda. Tema sõnul on Eesti tarbija muutunud teadlikumaks ning jälgib hoolega, et toodete koostisosad oleks looduslikud. Teadlikkust näitab ka viimase aja eelistus kasutada päikesekaitseks suurema kaitsefaktoriga päikesekreemi, mis kaitseb paremini nahavähi tekkimise eest. Valdav enamik Ortos kasutatavast toorainest tuleb ELi kosmeetika tooraine tootjatelt. Juhtivaid tootjaid on Euroopas vaid üksikuid. Seda seetõttu, et toormaterjali turuletoomine on pikk ja ressursimahukas protsess.

Osa toorainest tuleb eksootilistelt maadelt.
Laasi sõnul tarnitakse mõni spetsiifiline tooraine Brasiiliast ning mõnes tootegrupis kasutatakse ka Eesti päritolu toormaterjali. “Kohalikelt tootjatelt tarnime eelkõige erinevaid õlisid, näiteks Puhas Loodus sarja kuuluv Puhastav mask meremudaga on valmistatud Haapsalu toormuda baasil. Andiroobaõli tarnime Brasiiliast,” selgitas Laas. Laialdane suunitlus ning mitte ühele brändile keskendumine on toonud ettevõttele edu. “Me ei ole teadlikult panustanud ainult ühele brändile, mille turumahu võimalik kahanemine kiirelt muutuvas majanduskeskkonnas võiks oluliselt mõjutada ettevõtet,” kommenteeris Laas. Tootearenduse puhul tähtsal kohal idee, kontseptsioon, potentsiaalne tarbijaskond ning toote konkurendid. “Oluline on teada, millised on kasutavatavad aktiivainete trendid kahe-kolme aasta pärast tooterühmas. Selleks tehakse koostööd tooraine tarnijatega. Seejärel formuleeritakse toode ja valitakse aktiivained,” kirjeldas Laas tootearendusprotsessi.

Ekspordis alles algajad.
Orto kasutab toodete arendamisel mitmeid testgruppe, sealhulgas ka noori kosmeetikuid ja juuksureid. Samuti osaleb ettevõte Eesti Maaülikooli kompetentsikeskuse töögrupis, mille eesmärk on tõsta Eesti tervise- ja loodustoodete sektori konkurentsivõimet. Orto ekspordinumbrid on tagasihoidlikud. Ettevõte ekspordib osa kodukeemia toodangust Läti turule. Praegu käib aga pinna sondeerimine Soome turu suunal. “Väiksemal määral oleme alustanud ekspordiplaani Soome. Eelmisel sügisel osalesime Helsingi Ilumessil, et saada tagasisidet võimaliku huvi kohta ning tulemused olid positiivsed,” märkis Laas. “Käivad läbirääkimised võimalike edasimüüjatega ning kindlasti ei tohiks eksport jääda potentsiaalsete klientide puudumise taha. Pigem on probleemiks Skandinaavia turgude suletus – bürokraatia teeb võõrastele turule sisenemise päris keeruliseks.”

Erinevalt 80aastase ajalooga Ortost on Eesti looduskosmeetika tootja OÜ JOIK Küünlad & Spa olnud Eesti turul alles kuus aastat. Ettevõte alustas sojaküünalde tootmisest, millega kogus kiiresti tuntust. JOIKi tootekontseptsioon on pakkuda tarbijale kodu- spaa elamust. Ettevõtte juhataja Eva-Maria Õunapuu sõnul kuulub JOIKile korralik osa Eesti looduskosmeetikaturust. “Meie eelis on lai sortiment. Pakume nii kehahooldus- kui ka vannitoatooteid ning sojavahast lõhnaküünlaid. Praeguseks võime öelda, et oleme saavutanud küllalt laia tuntuse ja oleme oma positsiooniga rahul,” märkis Õunapuu. Õunapuu sõnul on JOIK tootesarjade edu võti just looduslähedane tooraine. Nii palju kui võimalik eelistab kosmeetikatootja kasutada Eesti päritolu toorainet. “Kosmeetikatööstuses on tooraine hankimise võimalused väga piiratud – kasutame kodumaist rapsiõli, astelpajuõli, mesilasvaha, mett, ravimtaimi ja ürte. Samuti kasutame nii palju kui võimalik kohapeal valmistatud pakendeid. Ülejäänud tooraine tuleb peamiselt Euroopast, kuid ka USAst,” rääkis Õunapuu. Küünalde tootmisel on firma teinud koostööd TTÜga. Olles rahul koduturu positsiooniga otsib ettevõtte võimlusi ekspordiks. “Praegu ekspordime lähiriikidesse – Lätti, Soome. Loodame aasta jooksul jõuda ka kaugematesse Euroopa riikidesse,” rääkis Õunapuu.

Sellist mõistet nagu “loodustooted” Eesti õigusruum ei tunnista. On ravimid ja teised tooted, mida tootja või maaletooja nimetab loodustoodeteks, kuid õigusaktide alusel kuuluvad nad enamasti kas toidulisandite või kosmeetika hulka. Kosmeetika toomist reguleerib Euroopas Kosmeetikadirektiiv, mille alusel on Eestis kehtestatud määrused Nõuded kosmeetikatoodetele ja nende käitlemisele ja Kosmeetikatoodete märgistamise nõuded. “Turule lastud kosmeetikatoode ei tohi kahjustada inimese tervist, kui toodet kasutatakse sihipäraselt või muul eeldataval mõistuspärasel viisil, tulenevalt esitatud teabest kasutamisjuhendil, müügipakendil või toote esitlusel,” iseloomustas Gunnar Laas määrust. Tootjal on kohustus läbi viia iga toote ohutuse hindamine. Terviseohutust hindab spetsialist, kellel on asjakohast haridust tõendav diplom farmakoloogia, toksikoloogia, dermatoloogia, meditsiini või mõnel teisel lähedasel erialal. Ohutusehindaja võib töötada ettevõttes, aga selle töö võib tellida ka teenusena väljast. Kosmeetikatoote ohutuse hindamine on riskihindamise protsess, mis on põhimõtteliselt sarnane mistahes teise ala riskihindamise (näiteks kemikaalirisk, tööohutus) protsessiga, kus kõigepealt selgitatakse välja ohud, seejärel arvestatakse kasutatavaid koguseid ja kokkupuudet, et selgitada välja, missugune on kahju tekkimise tõenäosus.
Kosmeetikatoodete tootmiseks Laasi sõnul eraldi litsentse või sertifikaate tarvis pole. Ainus, mille tootja peab vajadusel tõenäoliselt väljastpoolt oma firmat tellima, on toote ohutuse hinnang. Tootmine peab olema vastavuses Hea Tootmistava nõuetega. Hea Tootmistava hõlmab toorainete käitlemist, tootmismeetodit, tootmisseadmeid ja -ruume, hügieeni, mikrobioloogilist puhtust jmt.
2013. aastal muutub ELi kosmeetikaregulatsioon, mis toob kaasa nõude teha oma tootele ohutushinnang. Sama nõue kehtib ka praegu, kuid seda ei ole seni kuigi rangelt kontrollitud. Väiketootjad kurdavad testimise kõrge hinna üle. Ohuhinnangu nõude täitmine on aga kallis ning Eestis teeb seda vaid üks spetsialist. Uus nõue seab ohtu väikesed käsitööseepide tootjad. Terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri sõnul ei muutu seebitootjate jaoks uue määruse tõttu sisuliselt midagi, sest vastavalt sotsiaalministri määrusele peab kosmeetikatootja juba 2008. aastast esitama oma toodangu kohta terviseohutust tõendava dokumendi. “Probleem on selles, et siiani on vaadatud tervisehoiukaartide olemasolule võib-olla läbi sõrmede,” märkis Saluri Aktuaalsele Kaamerale. “Seebivabrikute sulgemise asemel plaanib terviseamet seebitootjaid õigusaktide osas koolitada.”