Lugemist
| Keemiatööstuse TOP II koht: Krimelte müüb teadmisi purgis |
|
|
|
|
|
13.09.2007 00:00
Eelmisel aastal teiseks tulnud keemiatööstuse TOPi ettevõte panustab teadmisemahuka ehitusmaterjali ekspordile.
Kui firma 1994. aastal alustas, oli tegemist tavalise ehitusmaterjalide vahendusfirmaga, mis asus kesklinna lähedal elumaja keldris nagu paljud toonased alustavad ettevõtted. Krimelte juhatuse esimehe Jaan Puusaagi hinnangul alustati õigel ajal. Need ajad, kui Eestis sai tootmist alustada, on möödas. 'Stardiinvesteering on juba nii suur, et kui me peaks täna alustama, siis sellist ettevõtet ei sünniks,' tõdes ta. Pidev laienemineTänaseks on suudetud kasvada võimsaks tootmisettevõtteks, kelle kaupadest jääb kodumaale vaid viis protsenti. Käivitatud on tootmisliinid Moskva lähistel, kus täie võimsuse saab tehas sisse selle aasta lõpus. 'Eelmisel nädalal allkirjastasime lepingu uue tootmise- ja büroohoone ehituseks siinsamas praegusel territooriumil. See tähendab täiendavalt veel seitse tuhat ruutmeetrit pinda. Investeerime 90 miljonit, lisaks igasugused seadmed. Kokku tuleb uljalt üle saja miljoni,' veerevad suured numbrid soravalt üle Puusaagi huulte. Pole ka ime - firma mullune käive oli umbes viiskümmend miljonit eurot. 'Tänavune tuleb mõnikümmend protsenti suurem, aga miljardit krooni vist päris ei tule,' jätkab ta tavakodanikule raskesti hoomatavates summades. Oma kaubamärkKrimeltel oli kohe algusest peale oma bränd, mille alla alguses osteti private label'it ehk oma kaubamärgiga tooteid. Kui müügimahud piisavaks kasvasid, alustati tootmist toonase Taani tarnija litsentsi alusel. Mõni aasta hiljem, kui litsentsiandja suleti, võtsid Krimelte omanikud kogu asja enda teha. 'Krimelte edu on ikkagi see, et kogu oskusteave, kõik see, mille pealt raha sisse tuleb, on meie enda arendus. See on see, mida me müüme. Edu tagab, et oleme omal ajal panustanud kõrgema lisaväärtusega kvaliteediahela tipptoodetesse, mitte niivõrd hinnamüüki.' 'Me mitte ainult ei pakenda kellegi jaoks toodet, vaid me ise arendame seda. Aastatega on tooted palju keerukamaks muutunud, juurde on tulnud väga palju erinevaid nüansse - talvevahud, suvevahud, tuletõkkevahud jne. Kümme aastat tagasi midagi sellist ei olnud. Kuna meie kasv on olnud väga kiire, on ka meie investeeringud pidanud kogu aeg olema piisavalt aegsasti tehtud, et seda kasvu teenindada. Meil on mitu korda juhtunud, kus järgmise aasta müük ületab eelmise aasta tootmise võimsuse. Praegu on just see moment jälle käes - võimsus on laes ja käivitame uusi liine,' peab Puusaag edu aluseks firmasse kogutud teadmisi ning julgust kasvada. Müük riigist väljaKogu arengu taga on kindlasti ka maailma parim meeskond. Meie vanemad hundid on töötanud firmas üle kümne aasta ja kaadrivoolavus on olnud väike. Ilma sellise meeskonna kogemuseta poleks võimalik arengutempot hoida. Arendustiim on kogu aeg valvel, mõtleb ja kaalub. Pakume ju erinevat kvaliteeti, turud on erinevad - mõni soovib kvaliteeti, mõni hinda. Pidevalt tulevad turule uued ained. Suure teadmistesisaldusega tooted võimaldavad küsida ka kõrgemat hinda ja nii ongi meil ilusamad kasuminumbrid. II koht
Krimelte OÜ Keemiatööstuse TOP: Ehitusvahud said alguse külmikustÄP
13.09.2007 00:00
Eesti keemiatööstust juhivad kaks ettevõtet, mille toodanguks on polüuretaanvahud. Vahutehnoloogia leiutas kuuekümnendatel aastatel firma Imperial Chemicals Industry, toonase brittide keemiatööstuse lipulaev. Vahu esialgne kasutuskoht, mis tänaseni on üks suuremaid valdkondi, oli külmkappide täitmine. Kappide vorm on erinev, sinna valatakse vaht sisse, et tekiks isolatsioon. Eestis toodetav ühekomponentne polüuretaanvaht on vaid väike osa kogu vahumaailmast, veel väiksem osa polüuretaanide maailmast. Suurim kogus läheb täna hoopis autotööstusesse - ka Äripäeva lugejate autod koosnevad teatud määral polüuretaanist. Kui vahud turule tulid, olid nad oluliselt paremate ehitusomadustega kui praegu. Toona kasutati freoone, siis aga avastati, et need lõhuvad meie osoonikihti ning reostavad planeeti ning nende kasutamine lõpetati. Üle mindi teistele gaasidele, mis on ohutumad. Tänase seisuga ei ole vahtudest leitud veel midagi mürgist, mis võiks elukeskkonda halvendada, kuid Euroopas seda siiski otsitakse. Eestis valmib umbes 30% Euroopas toodetavatest vahtudest. |













Juhatuse esimees Jaan Puusaag