ELi roheväidete direktiivi Eesti seisukohad

AI-generated

Vabariigi Valitsus kiitis 30.11 heaks Eesti seisukohad ELi roheväidete direktiivi kohta, mis on huvi korral leitavad siit. Seisukohtade osas järgneb nüüd Riigikogu komisjonide menetlus ning lõplikud Eesti seisukohad kinnitab Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon.

Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi sõnaselgete keskkonnaväidete põhjendamise ja edastamise kohta (roheväidete direktiiv):

1. Toetame ühtseid reegleid ning eeskirju vabatahtlike keskkonnaväidete kohta. Nõustume, et toodete keskkonnamõjude kohta tõendatud ja põhjaliku teabe korrektne esitamine aitab vähendada võimalikku rohepesu ohtu turul. Leiame, et keskkonnaväidete tõendamine tuleb läbi viia kolmanda sõltumatu osapoole poolt, kes omab vastavat akrediteeringut.

2. Leiame, et Euroopa Liidu siseturul peab olema õigusaktide ülene mõistete ühtsus. Tuleb täpselt defineerida, millist väidet saab tõlgendada keskkonnaväitena ja millist mitte. Keskkonnaväidete kasutamise ja märgistuse kriteeriumid peavad olema harmoneeritud EL üleselt.

3. Peame oluliseks, et roheväidete direktiivi üle toimub EL üleselt samadel alustel järelevalve, kuid me ei saa toetada tulu konfiskeerimismeedet. Sanktsioonid tuleb ette näha raskemate rikkumiste korral ning tagada maksimaalne paindlikkus sanktsioonimäära, -liigi ja menetluse osas. Vajalik on, et nõuete üle tagatakse järelevalveasutuste poolt tõhus ja efektiivne kontroll.

4. Pooldame, et roheväidete direktiivi üleminekuaja perioodiks on kehtestatud võimalikult pikk aeg: ülevõtmiseks eelistatult 2 aastat ning nõuete kohaldumiseks vähemalt 3, eelistatult 4 aastat. Seoses sellega on oluline, et turul juba olevaid tooteid ja nende pakendeid ei hävitataks nendel olevate tõendamata keskkonnaväidete tõttu, vaid kasutatakse maksimaalselt ning ettevõtetel oleks võimalik üleminekuks aegsasti valmistuda.

Seisukohtade täpsemad selgitused ja põhjendused leiab Riigikogu lehel avaldatud seletuskirjast.