Rohepesu

Ebaausate kaubandustavade direktiivis on viidatud sellele, et tarbijad peavad saama ettevõtjate keskkonnaalaseid väiteid usaldada. Et keskkonnaalased väited ei oleks eksitavad, peavad nad seetõttu olema esitatud selgelt, konkreetselt, ühetähenduslikult ja täpselt. Eksitav on mõiste „biolagunev“ kasutamine toote puhul, mis tegelikult ei ole biolagunev või mille puhul ei ole seda kontrollitud.  Keskkonnaalased väited võivad olla eksitavad, kui need põhinevad ebamäärastel ja üldistel kinnitustel keskkonnakasu kohta, nagu „keskkonnasõbralik“, „roheline“, „looduse sõber“, „ökoloogiline“, „säästev“, „keskkonnasäästlik", „kliimasõbralik“ või „keskkonnast hooliv“ Sellised tõenäoliselt petavad keskmist tarbijat ja panevad ta tegema tehinguotsust, mida ta muidu ei oleks teinud.

Toote keskkonnamõju  puhul viidatakse mõnikord biolagunevatele tootele.  Biolagunev on aine, mis täielikult laguneb  mikroorganismide abil looduslikult veeks  süsinikoksiidiks ja anorgaanilisteks sooladeks. Kõik Euroopas turustatavad detergendid peavad vastama Detergentide määrusele  ((EÜ) nr 648/2004)  Kõik detergentides sisalduvad pindaktiivsed ained ja puhastusvahendid peavad olema biolagunevad vastavalt samades õigusaktides määratletud katsemeetoditele Mõnikord väidetakse, et puhastusvahend on "biolagunev" või näiteks "biolagunev vastavalt detergentide  määrusele ” – see on eksitav väide.

Tavaliselt kastutakse rohelisi väited nagu looduslik ja biopõhine. Praktikas tähendavad looduslik, taastuv ja biopõhine sageli sama. Mõisted viitavad koostisosade päritolule.  Koostisosad võivad olla sünteetilised (keemilised) ja põhineda näiteks naftal. Kui koostisosad põhinevad looduslikel materjalidel, siis  nimetatakse sageli neid looduslikeks või biopõhisteks.  Eelis biopõhiste või looduslike alternatiivide puhul on  valmistamine  taastuvatest toorainetest, mis pole tingimata alati jätkusuutlikum  kui ainetel, mis põhinevad fossiilidel (naftal) Näiteks on oluline tagada, et biopõhiste toorainete jaoks vajalik põllumajandusmaa ei  ohustata  toiduvarusid. Biopõhiste ja looduslike materjalide üha suurenev kasutamine oma eeliste, ka oluliste  puuduste hindamiseks  on jätkusuutlikkuse seisukohalt vajalik teha  põhjalik  materjali elutsükli analüüs. Enamikul turgudel ei ole aga puhastusvahenditele looduslikku määratlust.

Ökoloogilisi ja orgaanilisi mõisteid kasutatakse sageli omavahel, kuigi need ei tähenda alati täpselt sama. Orgaaniline osutab toote saamiseks kasutatud põllumajandusmeetodile. Ökoloogiline läheb veel ühe sammu edasi ja asetab  kogu planeedi tootmisprotsessi keskmesse. Teisisõnu, tuleks vältida kõike, mis võib ökosüsteemi kahjustada ökoloogilise tootmisprotsessi käigus.  Bioloogiliste või ökoloogiliste toorainete kasutamine puhastusvahendites ei ole tingimata jätkusuutlikum. Mõnikord kasutatakse terminit orgaaniline või bioloogiline  ensüümidel või mikroorganismidel põhinevad toodetel - õige termin selles kontekstis on mikrobioloogiline.

Tavaliselt kasutatakse roheväitena ka pakendite ringlusse võetavust. Turundusavaldustes pakendi kohta on  mõnikord väiteid, et pakend on 100% ümbertöödeldav.  Praktikas, et pakendid täielikult ümbertöödeldavad  on harva, kui üldse. Pakendil on alati osa, näiteks silt või kork, mis pole(veel) ringlussevõetav või vähemalt ümbertöödeldav. Seetõttu oleks parem rääkida heast taaskasutatavusest. Kui üks teab rääkida täielikust taaskasutatavusest, parem oleks rääkida pakendi ühe komponendi, näiteks pudeli, ringlussevõetavusest.

Mõistet bioplast kasutatakse sageli mõlema: loodusliku baasil plasti ja biolaguneva plasti kohta. Mitte kõik bioplastid  pole biolagunevad ja mitte kõik biolagunevad plastikud pole looduslikku  päritolu,  oluline neid mitte segi ajada. Biopõhine plast on plast, mis ei põhine fossiilsetel ressurssidel, vaid looduslikel (taastuvatel) materjalidel;  eksisteerib mitmel erineval kujul, tavaline on Bio-PET. Biolagunevat plasti saab kompostida, kuid enamikul juhtudel on see võimalik ainult tööstuslikul kompostimisvõimalusel.  Biolagunev plast sageli ei sobi ringlussevõtuks ning see  võib tekitada tarbija jaoks ebaselgust. Standard EN13432,näitab, et selle pakendi võib panna orgaaniliste jäätmete konteinerisse.

Mõisted nagu looduslik, biolagunev ja ökoloogiline on sageli seostatud  ohutusega. Arvatakse, et seda tüüpi ained on oma olemuselt tervislikumad, kuid tegelikult kas aine on inimese loodud (sünteetiline), loodusest jäljendatud või otse loodusest võetud, ei ütle see  ohutuse tasemest mitte midagi.  Kõik puhastusvahendid Euroopa turul tooted peavad vastama samadele nõuetele rangete  õigusaktid nõuetele , mis tagavad väga kõrge ohutuse taseme  Mõned detergendid on klassifitseeritud  keskkonnaohtlikeks segudeks nende ohtlike ainete sisalduse  tõttu, kuid  see ei tee neid tingimata vähem säästlikuks kui teisi samasse tootekategooriasse kuuluvaid detergente. Tegelikult võivad olla sellised detergendid olla  mõnikord isegi säästvamad.

pexels

Kosmeetikatööstus on vastu võtnud mitmeid määruseid, mis reguleerivad jätkusuutlikumat tootmist. Üheks neist on näiteks detergentide määrus. Detergent on pesemiseks ja puhastamiseks ettenähtud aine või segu, mis sisaldab pindaktiivseid aineid ning on mõeldud kasutamiseks koduses majapidamises või institutsioonilistel või tööstuslikel eesmärkidel. Määruse eesmärk on reguleerida detergentides kasutatavaid aineid ja määrata üksikute säilitusainete kohta piirnormid, millest madalamale jäävate väärtuste puhul ei oleks mõju lõpp-produktile (detergendile) ja mis ei põhjustaks reaktsioone ka tundlikule inimesele. Üks viimaseid ettepanekuid määruse  täiendamiseks oli laiendada kosmeetikatoodete määruses sisalduvate lõhnaallergeenide loetelu 26-lt 87-le. 

Lisaks on kasvav trend kosmeetikatoodete pakendite uuesti täitmine müügikohtades ja seda võimalust soovivad paljud tarbijad. Kosmeetikatoodete uuesti täitmiseks tööstuslikus tootmises kehtivad kõrged hügieeninõuded. Samaväärse hügieenitaseme tagamiseks, kui täitmine toimub jaemüügikeskkonnas, on mitmeid olulisi kaalutlusi tagamaks, et need tooted vastavad kosmeetikatoodete määruse (edaspidi „CPR”) nõuetele ja mis tahes täiendavatele nõuetele, mis riiklikul tasandil. Selleks on Cosmetics Europe loonud juhenddokumendi, viitab kosmeetikatoodetele, mis tarnitakse  jaemüüjatele suuremates mahutites, millest need jaemüügiruumides väljastatakse  müügikohtadesse  väiksematesse (originaalsetesse või muudesse) mahutitesse. Juhul, kui täitmine mis toimub mujal, nt. tootja ruumides, siis jääb see dokumendi reguleerimisalast välja. Täidetud tooteid tuleks käsitleda toodetena, mis on pakendatud müügikohas ostja soovil, nagu on määratletud  CPR-i artikli 19 lõige 4. (märgistus)

Nende kosmeetikatoodete osas, mis ei ole eelnevalt pakendatud, vaid mis pakendatakse müügikohas ostja soovil või mis on eelnevalt pakendatud koheseks müügiks, võtavad liikmesriigid vastu üksikasjalikud eeskirjad lõikes 1 osutatud teabe esitamiseks