Põhja- ja Baltimaade keemiatööstuse kohtumisel arutati sektori olulisemaid arenguid

21.–22. septembril toimus Kopenhaagenis järjekordne Põhja- ja Baltimaade keemiatööstuse kohtumine, kus arutati Euroopa keemiatööstuse olukorda ja lähiaastate olulisemaid regulatiivseid arenguid. Fookuses olid muu hulgas Euroopa tööstuse konkurentsivõime, REACH-i lihtsustamine, PFAS-i piirangu ettepanek, keskkonna- ja kemikaaliregulatsiooni lihtsustamise paketid, kestlike toodete ökodisaini määrus (ESPR), digitaalne tootepass ning CLP nõuete rakendamine.

Euroopa keemiatööstuse konkurentsivõime vajab tähelepanu

Kohtumisel tõdeti, et Euroopa keemiatööstuse konkurentsivõime on suure surve all. Ceficu käsitletud andmete kohaselt on Euroopas aastateks 2023–2024 teatatud enam kui 11 miljoni tonni tootmisvõimsuse sulgemisest 21 suuremas tootmiskohas. Seetõttu on tööstuse jaoks üha olulisemad regulatiivse koormuse vähendamine, investeerimiskindlus ja aus konkurents Euroopa ning kolmandate riikide ettevõtete vahel.

Ka Eesti keemiatööstus toetab Euroopa Komisjoni suuremat tähelepanu konkurentsivõimele ja lihtsustamisele, kuid määravaks saab see, kas poliitilised eesmärgid toovad ettevõtetele kaasa ka reaalselt väiksema halduskoormuse ning kiiremad ja prognoositavamad menetlused. Eesti vaatest on oluline arvestada ka sellega, et siin on suhteliselt palju kemikaalide allkasutajaid. Euroopa keemiatootmise toetamiseks loodavad meetmed ei tohiks seetõttu tuua kaasa ebaproportsionaalselt suuremaid kulusid väärtusahela järgmistele lülidele.

REACH: uute kohustuste asemel toimivam olemasolev süsteem

Oluline areng on otsus mitte avada praegu REACH-määrust ulatuslikuks muutmiseks. Arutelu liigub selle asemel olemasoleva süsteemi lihtsustamise ja ajakohastamise poole. Tööstuse jaoks tähendab see muu hulgas vajadust vähendada tarbetult keerukaid protsesse, muuta süsteem prognoositavamaks ning parandada järelevalvet ELi nõuetele mittevastavate toodete üle.

See lähenemine ühtib suuresti Eesti tööstuse vaatega. Eesti Keemiatööstuse Liit peab oluliseks olemasolevate REACH-i nõuete tõhusat jõustamist ja võrdsete konkurentsitingimuste tagamist, selle asemel et ettevõtetele pidevalt uusi kohustusi lisada.

PFAS-i piirangu puhul on võtmeküsimuseks toimivad erandid

Üheks keskseks teemaks jääb universaalse PFAS-i piirangu ettepanek. Arutelu hõlmab väga erinevaid sektoreid ja kasutusviise ning tähelepanu on liikumas sellele, millistel juhtudel on asendamine tegelikult võimalik ning kus on vaja sektoripõhiseid erandeid ja realistlikke üleminekuaegu. Tööstuse jaoks on oluline, et piirang arvestaks lisaks keskkonnaeesmärkidele ka tehniliste võimaluste, sotsiaal-majanduslike mõjude ja kriitiliste tööstuslike kasutustega.

Eesti jaoks puudutavad murekohad eelkõige ehituskeemiat ning PFAS-ide kasutamist tööstusseadmetes ja tehnilistes rakendustes, kus sobivad alternatiivid ei pruugi veel olemas olla või ei taga vajalikku tehnilist toimivust. Eesti tööstuse hinnangul on seetõttu vaja põhjendatud erandeid ja piisavalt pikki üleminekuaegu. Eestis täiendavaid riiklikke PFAS-i piiranguid praegu kavandatud ei ole ning tähelepanu on juba vastu võetud ELi nõuete rakendamisel.

Digitaalne tootepass muudab ettevõtete andmekohustusi

Üha olulisemaks teemaks kujuneb ka ESPR-i ja digitaalse tootepassi rakendamine. Tulevikus peab senisest rohkem infot toodete koostise, kestlikkuse, nõuetele vastavuse ning probleemsete ainete kohta liikuma digitaalselt kogu väärtusahelas. See tekitab küsimusi nii andmete kättesaadavuse ja ajakohasena hoidmise kui ka vastutuse kohta.

Tööstuse ühine sõnum on, et uut süsteemi arendades tuleb vältida REACH-i, SCIP-i ja tootepassiga seotud nõuete dubleerimist. Eesti ettevõtete jaoks võivad arengud puudutada esmajärjekorras muu hulgas detergente ja ehitustooteid.

Lihtsustamine peab olema ka ettevõtete jaoks päriselt tuntav

Keskkonnaregulatsiooni lihtsustamisel arutati muu hulgas tööstusheidete direktiiviga seotud kemikaaliinfo nõudeid ja SCIP-andmebaasi tulevikku. Põhjamaade tööstuse sõnum on, et dubleerivat aruandlust tuleks vähendada, säilitades samal ajal ettevõtetele ja ametiasutustele tegelikult vajaliku kemikaaliinfo.

Eestis on see küsimus väga praktiline. Keskkonnaministeeriumi valdkonna nõuete rakendamisel on Eesti Keemiatööstuse Liit juhtinud tähelepanu sellele, et ELi tasandil lihtsustamisele minevaid nõudeid ei ole mõistlik vahetult enne muudatuste jõustumist Eestis täies mahus rakendada. Samast põhimõttest lähtub liit ka võimaliku riikliku kemikaalide tooteregistri puhul: uue aruandluskohustuse loomisel peab olema selge lisandväärtus ning vältida tuleb juba REACH-i, CLP/PCN-i, BPR-i ja teiste õigusaktide alusel esitatavate andmete dubleerimist.

Fookuses ka CLP, roheväited ja laiendatud tootjavastutus

Ettevõtete igapäevast tegevust mõjutavad lisaks CLP märgistusnõuded ning nende kooskõla teiste ELi õigusaktidega. Eesti ettevõtete jaoks on oluline, et erinevate õigusaktide märgistusnõuete muudatused oleksid paremini koordineeritud ning ettevõtted ei peaks lühikese aja jooksul samu etikette korduvalt ümber kujundama.

Samuti jälgitakse tähelepanelikult keskkonnaväidetele kehtivaid nõudeid, laiendatud tootjavastutuse arenguid ning ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) ülevaatamist. Eesti jaoks on ETS eriti oluline põlevkivitööstuse konkurentsivõime seisukohalt.

Põhja- ja Baltimaade koostöö jätkub ning järgmistes aruteludes on muu hulgas kavas keskenduda strateegiliste kemikaalide varustuskindlusele, Euroopa kriitiliste kemikaalide algatustele, tööstuse kiirendamise meetmetele ning kemikaaliregulatsiooni edasistele arengutele.