Majandusülevaated

2019. aasta keemiatööstuse ülevaade:

Keemiatööstus Eesti keemiatööstuse ainulaadne osa on põlevkivil põhinev tööstus, ehkki suurema osa sektorist moodustavad siiski teised allharud, näiteks ehitus- või tarbekeemiatööstus. Kõige väiksem allharu (mõnesaja töötajaga) on farmaatsiatööstus. Keemiatööstus on kapitalimahukas tegevusala, tootmismahu kasv pole kaasa toonud töökohtade arvu olulist suurenemist. Tootlikkuse kasvule vaatamata on mahajäämus arenenud riikidest siiski veel märkimisväärne. Eestis tegutseb üle saja keemiatööstusettevõtte. Keemiatööstusest umbes pool asub Ida-Virumaal, kolmandik töötajaid töötab Tallinnas ja Harjumaal. Suurimad keemiatööstusettevõtted on VKG Oil AS ja Alexela Gruppi kuuluv KKT Oil OÜ (põlevkiviõli tootmine, õlitootmisega tegeleb energiatootmise kõrval ka Enefit Energiatootmine AS), Akzo Nobel Baltics AS, AS Tikkurila ja AS Eskaro (värvid ja lakid), NPM Silmet OÜ (haruldased metallid), OÜ Eurobio Lab (kosmeetikatarvete tootmine), OÜ Krimelte ja Henkel Balti Operations OÜ (montaaživahud), Eastman Specialties OÜ (bensoehape, naatriumbensoaat, plastifikaatorid), Orica Eesti OÜ (lõhkeaine), Takeda Pharma AS (ravimid) ja Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS (veterinaarravimid ja -tooted). Suured investeeringud õlitööstusesse võimaldavad luua uusi töökohti, kuid tööstusharu sõltub väga palju nafta maailmaturuhindadest ja kliimapoliitikast ning seetõttu on raske hinnata, kas uute õlitehaste ja rafineerimistehase ehitamise plaanid täituvad või mitte. Sektoris tervikuna lähiaastatel suurt hõive kasvu oodata pole. Tootmismahtude kasv tugineb ka tulevikus pigem tootlikkuse suurendamisele. Vajadus efektiivsuse tõstmiseks tuleneb tootmissisendite kallinemisest, samuti mõjutab keemiatööstust paljuski keskkonnahoiuga seotud kulutuste kasv

Keemiatööstuses kasvas tootmine õlitööstuses ja farmaatsiatööstuses, kuid finantstulemused olid üsna tagasihoidlikud kõigis keemiatööstuse allharudes. Hõivatute arv püsis paigal, lisandväärtus ei suurenenud. Koroonaviiruse levikul kasvas nõudlus puhastus- ja desinfitseerimis vahendite järele, samas kütuste, sh põlevkiviõli tarbimine vähenes.

Pexels

Antud sektori all käsitatakse lisaks kemikaalide ja keemiatoodete tootmisele (EMTAK 20) ka kütteõlide tootmist (EMTAK 19) ning põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmist (EMTAK 21).

Keemiatööstuses tervikuna kasvas tootmismaht 2019. aastal mõne protsendi võrra, kuid arengud allharude lõikes olid erinevad. Kui nii õlitööstuses kui ka farmaatsiatööstuses toodeti ligi viiendiku võrra rohkem toodangut kui eelneval aastal, siis keemiatoodete tootmine jäi mõne protsendiga miinusesse. Samas jäid ka kasvavates valdkondades ettevõtete majandusnäitajad üsna kesiseks. Kuigi kütteõli tootmine jõudis rekordilise mahuni, siis tööstustoodangu müügiindeks oli sellele vaatamata väiksem kui aasta varem. Tootmine ja müük ei lange alati ajaliselt kokku, samuti kasutatakse hindade fikseerimisest, et tasakaalustada kütuse maailmaturu hinna kõikumise mõjusid. Samas ettevõtete kogu müügitulu tõusis viiendiku võrra. 2019. aastal keskmisena oli naftatoodete ekspordihind peaaegu sama kõrge kui aasta varem, kuid kuude lõikes ulatusid muutused võrreldes eelmise aastaga 15% ühes ja teises suunas.

Farmaatsiatoodete müük suurenes võrreldes eelneva aastaga umbes 15%. Keemiatööstuses tervikuna suurenes tugevasti eksport, siseturule müüdi vähem.

Pexels

Samas see kajastab eelkõige põlevkiviõli müügis toimunud muutusi, kus kodumaiste vahendajate asemel liigub toodang otse välisturgudele. Eesti päritolu keemiatoodete eksport vähenes väliskaubanduse andmetel peamiselt erinevate naftatoodete müügi vähenemise tõttu. Siin kajastuvad ka kütuste töötlemise või segamisega seotud tooted, mille eksport aasta varem oluliselt kasvas. Samas ka põlevkiviõli eksport oli languses ning mitmed teisedki olulisemad eksporttooted – ehitusmastiksid, värvid ja lakid, muldmetallid, väetised, sünteeskiududest lõng. Positiivselt poolelt saab aga välja tuua bensoehappe, pesemis- ja puhastusvahendid. Naftatoodete ekspordi suur langus ning muutused tarneahelates mõjutasid oluliselt müüki riikide lõikes. Kui 2018. aastal kerkis peamiseks sihtriigiks Singapur, siis 2019. aastal kukkus naftatoodete müük sinna kordades. Eksport Lätti vähenes samuti õlide müügi languse tõttu. Teiste peamiste ekspordipartnerite puhul olid arengud positiivsemad, kuid ka seal mängisid peamist rolli erinevad kütused ja õlid. Müüki Taani ja Hispaaniasse toetas naftatoodete kõrval põlevkiviõli eksport.

Pexels

Sektoris hõivatud töötajate arv püsis eelneva aasta tasemel. Allharude lõikes piirdusid muutused paari protsendiga. Keemiatoodete tootmises tõusid palgad aastaga keskmiselt 5% (50 ja enama töötajaga ettevõtetes), samas suurusjärgus kasvasid kogu keemiatööstuse tööjõukulud, kulud kokku veelgi enam. Esialgne statistika näitas, et kõigis keemiatööstuse harudes kas vähenes kasum või jäi eelmise aasta tasemele (keemiatoodete tootmises). Tootlikkuse näitajad olid kehvemad kui aasta varem.

Pexels

Keemiatoodete tootmise ettevõtted jätkasid aktiivset investeerimist. Kiirstatistika põhjal kasvasid investeeringud 2019. aastal enam kui kümnendiku võrra. Teistes allharudes on esialgne statistika lünklik ning katab vaid väikese osa eeldatavast lõpliku näitaja väärtusest. Keemiatoodete tootmises oli investeeringute kasvu taga masinate ja seadmete soetamine, mis moodustas üle 80% kapitalipaigutustest materiaalsetesse põhivaradesse. Vähenesid aga ehitamine ja ehitiste rekonstrueerimine.

Pexels

Sarnaselt töötleva tööstuse üldiste trendidega hakkas 2019. aasta keskpaigas halvenema keemiaettevõtete hinnang majandusolukorrale. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu põhjal halvenesid eelkõige tootmismahu prognoosid. 2020. aasta alguses ettevõtete kindlustunne paranes ning ka tootmisstatistika näitas kasvu. Erinevalt paljudest teistest valdkondadest hakkas tootmismaht keemiatoodete tootmises märtsis ja aprillis kiiremini kasvama, kuid selle taga ei pruukinud olla kõik valdkonnad. Koroonaviiruse levik suurendas nõudlust puhastus- ja desinfitseerimisvahendite järele. Ka farmaatsiatoodete tootmine sai kriisi ajal hoogu juurde. Teisalt põlevkiviõli tootmine vähenes, kuna transpordinõudluse drastiline langus vähendas vajadust kütuste järele ja tõi kaasa kütuste maailmaturuhinna suure languse. Ka terve aasta kujuneb tõenäoliselt (osale) keemiatoodete tootmisele ning ravimitööstusele edukamaks kui eelmine, samas õlitootmises pole nõudluse ja hinnataseme kiiret taastumist loota.

AndmedMajandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Rahandusministeerium.

 

Keemiatööstuse Liidu kommentaar 2019. a majandusülevaate kohta:

Keemiatööstus on Eestile sobilik ja väärtustloov tööstusala, kuna käive on suur ja vajalik inimressurss väike, vajalik on vaid töötajate hea teoreetiline ja praktiline ettevalmistus. Samas on hirmutav, et Euroopa roheleppe suund on võetud pigem looduskaitsel, mitte aga innovatsiooni ja investeeringute toetamiseks ning toimetulekuks roheleppe ambitsioonikate eesmärkidega.


Keemiaettevõtted investeerisid mullu tublisti

Keemiatööstus on hea valdkond ka seetõttu, et investeerimismahuka tööstusena ei ole see kergesti kolitav ühest riigist teise ning nii on kindlus, et ka uued tekkivad keemiaettevõtted jäävad Eestisse. Keemiatööstusele muutub üha olulisemaks kohaliku tooraine nagu põlevkivi, puidu ja fosforiidi väärindamine. Ka põlevkivi kasutamine on endiselt Eestile sotsiaal-majanduslikult ja strateegiliselt tähtis. Kuigi põlevkivist õlitootmine on sõltuv volatiilsest nafta maailmaturuhinnast toodeti siiski 2019. aastal põlevkiviõli rekordilisel tasemel – 1,17 miljonit tonni.

2019. aastal kasvas keemiatööstuses tervikuna tootmismaht mõne protsendi võrra, ulatudes 700 miljoni euroni, kuigi arengud allharude lõikes olid erinevad. Keemiatööstuses kui ekspordile suunatud tööstusharus tervikuna suurenes tugevasti eksport, siseturule müüdi vähem. Positiivselt poolelt võib  välja tuua bensoehappe, pesemis- ja puhastusvahendite ekspordi kasvu. Peamised ekspordiriigid olid Holland, Taani, USA, Hispaania, Läti, Belgia, Singapur, Soome ja Rootsi.

Keemiatoodete tootjad jätkasid mullu ka aktiivset investeerimist – kiirstatistika põhjal kasvasid investeeringud 2019. aastal enam kui kümnendiku võrra. Sarnaselt töötleva tööstuse üldiste trendidega hakkas 2019. aasta keskpaigas halvenema keemiaettevõtete hinnang majandusolukorrale. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu põhjal halvenesid eelkõige tootmismahtude prognoosid.

Erinevalt teistest valdkondadest keemiatoodete maht koos koroonaga kasvas

Tänavu teises kvartalis seisid Eesti ettevõtteid pandeemia tagajärgedest põhjustatud häirete ja ebakindluse ees. Küll aga aasta alguses keemiaettevõtete kindlustunne paranes ning ka tootmisstatistika näitas kasvu. Erinevalt paljudest teistest valdkondadest hakkas tootmismaht keemiatoodete tootmises märtsis ja aprillis kiiremini kasvama. Eesti Statistikaameti andmete põhjal toodeti 2020 aprillis tööstustoodangut 17% võrra vähem kui eelmise aasta samal perioodil, kuid tootmismahud ei kahanenud keemia- ja väiksemas farmaatsiatööstuses. On märkimisväärne, et keemiatoodete tootmise mahuindeksi muutus oli eelmise aasta sama kuuga võrreldes lausa +26,4%.

Keemiatööstus mängib olulist rolli kõikide toodete tootmises, kus ettevõtted tegelevad uuendustega, et võidelda koroonaviiruse pandeemiaga ning säilitada tootmisvõimsusi. Ei saa eitada, et koroonaviirus ei ole mõjutanud keemiatööstust. Keemiatööstuse protsessid on juba oma olemuselt kõrge riskiastmega. Kemikaali-, töö- ja keskkonnaohutus on meie prioriteedid, seega töötajad on harjunud rangete nõuetega. Viiruse leviku takistamiseks tuli rakendada töötajate kaitseks tehastes koheselt  terve rida ohjamismeetmeid, jagada seadmete operaatorid erinevatesse vahetustesse, luua reserve ja õpetada liinitööde asenduseks välja ka teiste üksuste töötajaid. Kokkupuute vähendamiseks jätkasid need inimesed, kelle tööiseloom võimaldas, tööd kodukontorites.

Õigesti planeeritud ning rakendatud meetmed aitasid tootmisüksusi koroonakriisis käigus hoida. Kuigi koroonapandeemia on osade keemiaettevõtete jaoks kaasa toonud tootmismahtude languse, on samal ajal ka neid ettevõtteid, kes leidsid võimalusi oma tooteportfelli laiendamiseks. Isikliku hügieeni ja desinfitseerimisvahendeid tootvatel ettevõtetel kasvasid tootmismahud, samas ehituskeemiat tootvad ettevõtted said mõjutatud eelkõige ehitussektori käekäigust ning loomulikult ka sellest, et koroona eest varjul olevad Eesti elanikud uuendavad oma elamistes värve.

Ehituskeemia ja turuga kohandumise heaks näiteks võiks siinkohal tuua ettevõtte, kes tootmismahtude vähendamisel  tegeles tootearendusega ning hakkas tootma desovahendeid. Toote loomise ideest kuni esimese partii valmimiseni kulus tervelt kaks ja pool nädalat! On positiivne ja kiiduväärt, et eriolukorras toimis riigi bürokraatia ettevõtjasõbralikult. Kuigi kriis on häirinud peaaegu kõiki ettevõtteid ja tarneahelaid, on see toonud endaga kaasa ka häid näiteid partnerlussuhetest. Desovahendite tootjate ja allhanke tegijate arv kasvas hüppeliselt. Toimus tootmisprotsesside kiire muutmine uute vajadustega kohanemiseks. Kriis tugevdas keemiatööstuse ettevõtete omavahelist koostööd, samuti koostööd ettevõtete ja ametiasutuse ning ministeeriumitega.

Valitsus peaks ettevõtluskeskkonna ülereguleerimise asemel toetama meie ekspordivõimekust

Tarbijate ettekujutust peegeldav ESI (Economy Sentiment Indicator) on madalaimal tasemel. Kui 2018. aastal oli see 98,5, siis täna 65. Globaalsed tulevikuprognoosid pole eriti soodsad, arvestades paljusid kemikaalide väärtusahelaid, näiteks autotööstust või hoonete ehitust, on COVID-19 nendele tugeva jälje jätnud. Keemiaettevõtete tippjuhtide tagasiside tänasele olukorrale on selline, et täna on hästi läinud, kuid tuleviku prognoose teeme kahe kuu kaupa.

See ongi lihtne signaal valitsusele – on vaja õiguskindlust ja ettearvatavust! Mis tähendab, et regulaatorid ei tohiks halvendada tööstuste konkurentsivõimet, vaid hoopis toetama ekspordivõimekust ning mitte ettevõtluskeskkonda üle reguleerima. Ettevõtted ootavad riigilt õiguskindlust ja ettearvatavust. Tänases keerulises olukorras peaks riik ka  rohkem arvestama tööstusharu liitude ekspertide poolt koostatud ettepanekutega õigusloome protsessides.

Kõige olulisem kogu meie ühiskonnale on  Euroopa roheline kokkulepe Euroopa Liidu majanduse kestlikuks muutmiseks, mis iseenesest on täiesti uus paradigma – majanduskasv seotakse lahti fossiilse energia kasutamisel tekkivatest heitmetest. Roheleppega seoses „hirmutab“ sõna otseses mõttes kujunev suund pigem looduskaitsele kui innovatsiooni ja investeeringute toetamiseks tööstuse toimetulekuks roheleppe ambitsioonikate eesmärkidega.

Samas pole Euroopa Komisjoni poolt kavandatavat rohepööret, eriti kliimaneutraalsust aastaks 2050 ega ka aga ringmajandust, võimalik rakendada ilma keemia ja -tööstuseta üleüldiselt. Rohelepe küll teadvustab Euroopa keemiatööstuse asendamatut rolli, kuid näiteks rohelepe uuel kestlikkust toetaval kemikaalistrateegial puudub ambitsioon tõeliselt juhtida enneolematuid investeeringuid sellistesse uuendustesse ja jätkusuutlikku keemiasse, mis on kliimaneutraalse, ringmajandusliku, digitaalse, ohutuma ja puhtama keskkonna saavutamiseks üliolulised.

Hallar Meybaum