EKTL: kliimapoliitika peab arvestama tööstuse konkurentsivõime ja tegelike võimalustega

Eesti Keemiatööstuse Liit osales 21. septembril Riigikogu majanduskomisjoni ja keskkonnakomisjoni ühisel istungil, kus arutati kliimakindla majanduse seaduse eelnõu (928 SE) majandusmõjusid ja valmistati ette eelnõu teist lugemist. EKTL rõhutas arutelul, et kliimaeesmärkide kõrval peavad poliitikakujundamisel olema võrdväärselt arvestatud tööstuse konkurentsivõime, energiajulgeolek ning eesmärkide saavutamiseks vajalike tehnoloogiate ja taristu tegelik kättesaadavus.

Ühisistungile olid kutsutud ministeeriumide, kohalike omavalitsuste ning mitmete ettevõtlus- ja tööstusorganisatsioonide esindajad. Eesti Keemiatööstuse Liitu esindas tegevjuht Kärt Alaküla. Istungi päevakorras oli Vabariigi Valitsuse algatatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu teise lugemise ettevalmistamine ning arutelu huvigruppidega majanduse vaatest.

Eelnõu on muutunud, kuid olulised küsimused on lahendamata

Tööstus ja ettevõtlusorganisatsioonid on kliimakindla majanduse seaduse pika menetlusprotsessi jooksul esitanud eelnõu kohta arvukalt ettepanekuid ja seisukohti. Eelnõule esitatud arvamustega saab tutvuda Riigikogu veebilehel. Võrreldes eelnõu varasemate versioonidega on tehtud olulisi muudatusi ning EKTL peab positiivseks, et eelnõu arutatakse ka majanduse vaatest ja tööstuse esindajatel oli võimalus oma seisukohti komisjonidele vahetult tutvustada.

Vaatamata tehtud edasiminekutele ei pea Eesti Keemiatööstuse Liit võimalikuks eelnõu selle praegusel kujul toetada.

EKTLi hinnangul ei ole keskne küsimus üksnes seatavate kliimaeesmärkide ambitsioonikus, vaid ka see, kas eesmärkide saavutamise eeldused on realistlikult hinnatud ja tegelikult olemas.

Euroopa tööstus tegutseb praegu olukorras, kus samaaegselt tuleb toime tulla kõrgete tootmis- ja energiakulude, kasvava impordisõltuvuse, geopoliitiliste riskide ning globaalse konkurentsiga. Seetõttu peavad kliimapoliitilised otsused senisest enam arvestama konkurentsivõime, energiajulgeoleku ja strateegilise autonoomiaga.

Siduvate eesmärkidega peavad kaasnema ka nende saavutamise eeldused

EKTL tõi istungil ühe põhimõttelise küsimusena välja vajaduse hinnata regulaarselt, kas kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalikud tingimused on tegelikult olemas.

Tööstuse investeeringud on pikaajalised ja kapitalimahukad ning mitmes valdkonnas sõltub heite vähendamine tehnoloogiatest, energiast, taristust või turgudest, mis ei ole veel vajalikus mahus või konkurentsivõimelise hinnaga kättesaadavad.

Seetõttu ei tohiks tööstusele seatavad heite vähendamise trajektoorid põhineda eeldusel, et vajalikud lahendused tekivad tulevikus kindlasti. Kui eesmärk on siduv, peab olema selge ka see, kuidas hinnatakse selle saavutamise eeldusi ning kuidas toimitakse juhul, kui vajalik tehnoloogia, energia, taristu või rahastus ei ole õigel ajal kättesaadav.

EKTL peab oluliseks, et sellises olukorras oleks võimalik ka kavandatud trajektoore realistlikult kohandada.

Konkurentsivõime peab olema kliimaeesmärkidega võrdväärne

EKTL juhtis tähelepanu ka valdkondlike teekaartide sisule. Nende ülesanne peaks olema näidata, kuidas toimub sektorite tegelik üleminek ning milliste meetmete, investeeringute ja tehnoloogiliste lahendustega seatud eesmärkideni jõutakse. Praegusel kujul ei anna need EKTLi hinnangul kõigile nendele küsimustele piisavaid vastuseid.

Samuti vajab selgemat käsitlust kliimaeesmärkide ja konkurentsivõime suhe. Konkurentsivõimet küll eelnõus käsitletakse, kuid puudu on selged mõõdikud ja mehhanism, mille kaudu konkurentsivõime arengut kliimapoliitiliste otsuste tegemisel arvesse võetakse.

EKTLi hinnangul peab konkurentsivõime olema kliimaeesmärkidega võrdväärne eesmärk, mitte nende kõrval käsitletav lisaküsimus.

Jätkuvalt vajavad lahendamist ka õigusselguse ja rakendatavusega seotud küsimused, sealhulgas see, kuidas pikaajalised kliimaeesmärgid hakkavad praktikas mõjutama ettevõtteid, lubade andmist, planeeringuid ja investeerimisotsuseid.

Eesti ja Euroopa kliimapoliitika peavad liikuma ühes suunas

EKTL rõhutas komisjonidele ka Eesti kliimapoliitika seost Euroopa Liidu tasandil toimuvate protsessidega.

Liidu hinnangul on eriti oluline, et kliimakindla majanduse seaduse ja ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS/ETS) arengud oleksid omavahel kooskõlas. Tööstuse lähiaastate konkurentsivõimet mõjutavad otseselt Euroopa tasandil tehtavad otsused, mistõttu tuleb Eesti ressursse suunata aktiivselt ka nendesse läbirääkimistesse.

Eesmärk peab olema selline Euroopa kliimapoliitika, mis võimaldab heidet vähendada tehnoloogilise arengu ja uute investeeringute kaudu, säilitades samal ajal tööstuse konkurentsivõime, julgeoleku ja varustuskindluse.

Kliimapoliitika edukust ei saa hinnata üksnes selle põhjal, kui kiiresti Eestis heitkogused vähenevad. Sama oluline on, kas vähenemine toimub tänu investeeringutele ja tehnoloogilisele arengule või tootmise ja investeeringute Eestist lahkumise tõttu.

EKTL toetab üleminekut väiksema heitega majandusele, kuid peab vajalikuks, et seatud eesmärgid oleksid tehnoloogiliselt ja majanduslikult saavutatavad ning et kliimapoliitika toetaks Eesti tööstuse arengut ja investeerimisvõimet.

Lisainfo:
928 SE – kliimakindla majanduse seadus
Eelnõule esitatud arvamused

Foto: Jorge Franganillo / Wikimedia Commons, CC BY 2.0