EL võttis vastu siduva 2040 kliimaeesmärgi
Euroopa Liit astus täna olulise sammu teel kliimaneutraalsuse poole: nõukogu kinnitas ametlikult muudetud Euroopa kliimaseaduse, mis sätestab kohustusliku vaheeesmärgi – 90% kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise aastaks 2040 võrreldes 1990. aasta tasemega. Tegemist on poliitilise verstapostiga, mis annab kogu Euroopa majandusele – tööstusele, investoritele ja kodanikele – selgema suuna järgmise kümnendi kliimapoliitikale.
Selle otsuse valguses muutuvad veelgi olulisemaks ka Euroopa Komisjoni kaks käimasolevat avalikku konsultatsiooni kliimapoliitika teemadel, mille kohta KliM palus eile liikmetelt sisendit. Mõlemad konsultatsioonid on otseselt seotud täna vastu võetud kliimaeesmärgiga, kuna neist kujunevad tulevased õigusaktid ja raamistikud, millele EL tugineb 2040 eesmärgi poole liikumisel.
Mis muutus kliimaseaduses?
Uuendatud kliimaseadus toob kaasa mitu olulist elementi:
1. Siduv 2040 eesmärk: –90% netoheiteid
EL kohustub vähendama kasvuhoonegaaside netoheiteid 90% võrreldes 1990. aastaga. See tugevdab teed 2050. aasta kliimaneutraalsuse suunas ning annab ettevõtetele ja liikmesriikidele suurema prognoositavuse.
2. Rahvusvaheliste heitmekrediitide piiratud kasutus
Alates 2036. aastast võib kasutada kuni 5% kvaliteetseid rahvusvahelisi heitmekrediite, tingimusel et need põhinevad usaldusväärsetel tegevustel ning on kooskõlas Pariisi kokkuleppega. Seega peab vähemalt 85% heitmete vähendamisest toimuma EL-i sees.
3. Fookus konkurentsivõimele ja õiglasele üleminekule
Komisjon peab uute õigusaktide ettevalmistamisel pöörama erilist tähelepanu:
- ettevõtete konkurentsivõimele,
- õiglasele üleminekule,
- energia taskukohasusele ja julgeolekule,
- regulatsioonide lihtsustamisele.
4. Süsiniku eemaldamine ja sektoritevaheline paindlikkus
Oluliseks muutub EL-i-sisene püsiv süsiniku eemaldamine, millega kompenseeritakse raskesti vähendatavaid heiteid. Samuti lubab seadus suuremat paindlikkust sektorite ja poliitikainstrumentide vahel.
5. ETS2 käivitub aasta hiljem
Teede- ja hoonesektorit hõlmav uus heitkogustega kauplemise süsteem ETS2 lükatakse edasi 2028. aastasse.
Miks need muudatused on olulised Eesti jaoks?
240. aasta eesmärk tähendab, et järgmise kümnendi jooksul tuleb kõigis sektorites – energiast transpordini ja tööstusest põllumajanduseni – teha märkimisväärseid muudatusi. Eesti ettevõtted ja kodanikud vajavad:
- selget ja prognoositavat regulatsiooniraamistikku,
- toetavaid meetmeid investeeringute tegemiseks,
- õiglast üleminekut, mis arvestab kohalike oludega.
Seetõttu on täna kinnitatud eesmärgi ja eilsete konsultatsioonide vaheline seos otsene: tulevased Euroopa Komisjoni ettepanekud määratlevad, kuidas need sihid praktikas ellu viiakse.
Eile kutsus Kliimaministeerium liikmeid jagama seisukohti seoses kahe Euroopa Komisjoni kliimateemalise avaliku konsultatsiooniga. Need käsitlevad:
- 2040 kliimapoliitika rakendusraamistiku põhisuundi, sh sektorite rolli ja tehnoloogilisi lahendusi;
- EL-i kliimaeesmärkide täitmise mehhanismide uuendamist, mis määrab, kuidas riigid ja ettevõtted oma panust annavad.
Nüüd, kui 2040 eesmärk on ametlikult vastu võetud, muutub nende konsultatsioonide tulem ülioluliseks – just nende põhjal koostab Komisjon järgmise aasta jooksul õigusettepanekud, mis juhivad Euroopa kliimapoliitikat kuni 2040. aastani.
Seetõttu julgustame kõiki liikmeid aktiivselt oma seisukohti edastama. Teie sisend aitab kujundada Eesti positsioone ning tagab, et tulevased regulatsioonid arvestaksid meie ettevõtete ja valdkondade vajadusi.
Mis saab edasi?
- Muudetud kliimaseadus jõustub 20 päeva pärast avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
- Komisjon esitab 2026. ja 2027. aastal õigusaktide ettepanekud 2040 eesmärgi rakendamiseks.
- Kliimaseadust vaadatakse üle iga kahe aasta järel, et tagada kooskõla teaduse, tehnoloogia ja majanduse arengutega.