Erialaliidud: UWWTD tootjavastutus vajab peatamist ja ümberhindamist
Eesti Keemiatööstuse Liit, kes esindab muu hulgas ka kosmeetikatööstuse ettevõtteid, ning Ravimitootjate Liit on pöördunud majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo poole seoses Euroopa Liidu asulareovee puhastamise direktiivi (Urban Wastewater Treatment Directive – UWWTD) alusel kavandatava laiendatud tootjavastutuse (EPR) rakendamisega.
Organisatsioonid toetavad täielikult Euroopa Liidu üldiseid keskkonnaeesmärke ja veeressursside kaitset. Küll aga tekitab kehtiv UWWTD rakendusraamistik tõsiseid küsimusi nii selle teadusliku põhjendatuse kui ka proportsionaalsuse ja mõju osas Euroopa tööstuse konkurentsivõimele.
Euroopa kosmeetika- ja ravimite sektori katusorganisatsioonid – Cosmetics Europe, EFPIA, AESGP ja Medicines for Europe – on juba pöördunud liikmesriikide majandusministrite poole ettepanekuga rakendada UWWTD EPR sätete suhtes „Stop the Clock“ mehhanism, et tagada direktiivi kiire ja sõltumatu teaduspõhine ümberhindamine. Eesti erialaliidud toetavad seda üleskutset riiklikul tasandil.
Peamised probleemid UWWTD EPR rakendamisel
1. Kulude märkimisväärne alahindamine
Euroopa Komisjoni hinnangul võivad neljanda astme puhastuse (quaternary treatment) kulud ulatuda EL tasandil kuni 1,4 miljardi euroni aastas kuni 2045. aastani.
Mitmete liikmesriikide analüüsid viitavad sellele, et tegelikud kulud võivad olla 3–5 korda kõrgemad.
Eesti läbiviidud kulu-uuringus selgus, et ainuüksi Tallinna reoveepuhasti potentsiaalne kulu võib ületada Euroopa Komisjoni hinnatud kogu Eesti tasandi maksumust (viide: Kliimaministeeriumi uuringud ja aruanded).
Ka Euroopa vee-ettevõtjaid esindav organisatsioon EurEau on osutanud, et esialgsed kuluhinnangud võivad olla olulises ulatuses alahinnatud.
2. Metoodilised vead ja ebatäpne ainete jaotus sektoritele
Sektoriülesed organisatsioonid on toonud välja, et Euroopa Komisjoni andmestikus esineb märkimisväärseid vigu ainete omistamisel konkreetsetele tööstussektoritele.
Tulemuseks on kosmeetika- ja ravimisektori panuse ülehinnang reovee toksilisse koormusesse, mis ei vasta teaduskirjandusele ega sõltumatutele analüüsidele.
Täpsed viited tõenditele ja uuringutele on toodud katusorganisatsioonide pöördumises.
3. Ebaproportsionaalne koormus ja konkurentsivõime languse risk
Direktiiv tõstab esile vaid kaks sektorit – kosmeetika ja ravimid –, kuigi varasemates analüüsides on tuvastatud mitu võimalikku saasteallikat.
See lähenemine ei vasta „saastaja maksab“ põhimõttele ega taga eesmärgipärast tulemust.
- Kosmeetikatööstus:
Tuhanded väikese ja keskmise suurusega ettevõtted seisaksid silmitsi märkimisväärse lisakoormusega. - Ravimitööstus:
Kuna ravimihinnad on rangelt reguleeritud ja fikseeritud, ei ole ettevõtetel võimalik EPR-kulusid edasi kanda.
See võib mõjutada ravimite kättesaadavust turul ja ohustada tarnekindlust.
Eesti erialaliitude ettepanek
Eesti Keemiatööstuse Liit ja Ravimitootjate Liit paluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil:
- Toetada „Stop the Clock“ mehhanismi rakendamist UWWTD EPR sätete osas.
- Kutsuda Euroopa Komisjoni üles viima läbi sõltumatu teaduspõhise analüüsi, mis hindab metoodika korrektsust ja sektorite tegelikku mõju.
- Uuendada kuluhinnanguid kõigi puudutatud sektorite kohta, tuginedes riiklikele ja EL-i tasandi uuringutele.
- Algatada direktiivi muutmine, et tagada keskkonnaeesmärkide saavutamine õiglasel, proportsionaalsel ja teaduspõhisel viisil.
Liidud kinnitavad valmisolekut panustada konstruktiivsesse dialoogi ja esitada täiendavaid andmeid.