N-heksaani juhtum võib kujundada REACH-i artikli 57(f) tulevikku
Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) otsus määratleda n-heksaan väga ohtlikuks aineks (SVHC) on kasvanud oluliseks õigusvaidluseks, mille mõju võib ulatuda kaugele ühe konkreetse aine regulatiivsest staatusest. Tööstuse hinnangul on kaalul palju enamat kui n-heksaani tulevik: vaidlus puudutab seda, kuidas Euroopa Liidus tõlgendatakse ja rakendatakse REACH-määruse artiklit 57(f) ning selle keskset mõistet equivalent level of concern ehk „samaväärset ohtu põhjustav“ või „samaväärne ohutase“.
Miks ECHA n-heksaani SVHC-ainena käsitleb?
ECHA määratles n-heksaani väga ohtliku ainena REACH-määruse artikli 57(f) alusel. Selle sätte kohaselt võib väga ohtlikuks aineks lugeda ka selliseid aineid, mille kohta on teaduslikke tõendeid tõsiste mõjude kohta inimese tervisele või keskkonnale ning mis põhjustavad samaväärset ohtu võrreldes REACH-määruse artikli 57 punktides a-e nimetatud ainetega.
N-heksaani puhul leidis ECHA, et aine neurotoksilised omadused ehk võime kahjustada närvisüsteemi annavad aluse käsitleda seda ainena, mis põhjustab samaväärset ohtu inimese tervisele.
Miks peetakse juhtumit pretsedendiks?
Saksamaa kemikaaliohutuse ja regulatiivnõustamise ettevõtte KFT Chemieservice hinnangul on n-heksaani juhtum pretsedendilise tähtsusega, sest see puudutab artikli 57(f) kohaldamist neurotoksiliste omaduste alusel. Küsimus ei ole üksnes selles, kas n-heksaan peaks kuuluma SVHC-ainete hulka, vaid ka selles, milliste põhimõtete alusel võib tulevikus määratleda väga ohtlikeks aineteks muid aineid, mis ei kuulu traditsioonilistesse SVHC-kategooriatesse.
Seetõttu nähakse n-heksaani juhtumis võimalikku suunanäitajat kogu REACH-määruse edasisele rakendamisele. Kohtuvaidluse tulemus võib mõjutada seda, kui laialt või kitsalt hakatakse tulevikus tõlgendama artiklit 57(f) ning selle aluseks olevat „samaväärse ohu“ kriteeriumi.
ExxonMobil ja Shell vaidlustasid otsuse kohtus
Kohtuasja nr T-237/26 algatasid ametlikult ExxonMobil ja Shell 14. aprillil 2026, esitades Euroopa Liidu Üldkohtule hagi ECHA vastu. Ametlik teade menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas 15. juunil 2026.
Ettevõtted taotlevad ECHA otsuse tühistamist ning n-heksaani eemaldamist kandidaatainete nimekirjast. Kohtudokumentide kohaselt leiavad nad muu hulgas, et:
- ECHA hinnang aine mõjude pöördumatusele ei ole piisavalt põhjendatud;
- väidetav „ühiskondlik mure“ ei ole piisavalt tõendatud;
- olemasolevad riskihindamise vahendid võimaldavad ainega seotud riske hinnata ja kontrollida;
- SVHC-staatuse andmine ei ole proportsionaalne meede.
Seega ei vaidlusta ettevõtted üksnes n-heksaani hinnangut, vaid ka ECHA lähenemist artikli 57(f) rakendamisele.
Mida tööstus soovib seoses artikli 57(f) rakendamisega?
Tööstuse hinnangul on oluline, et artikli 57(f) kohaldamine põhineks selgetel, prognoositavatel ja teaduslikult põhjendatud kriteeriumidel.
Eelkõige soovitakse suuremat õigusselgust selle osas, millal võib aine põhjustada „samaväärset ohtu“ võrreldes tavapäraste SVHC-kriteeriumide alla kuuluvate ainetega. Tööstuse arvates peaks regulaator suutma selgelt põhjendada, miks konkreetse aine mõju on samaväärse tõsidusega kui nende ainete puhul, mis on REACH-määruses juba otsesõnu nimetatud.
Samuti leitakse, et artikli 57(f) kasutamisel tuleks arvesse võtta, kas ainega seotud riske on võimalik tõhusalt hallata olemasolevate riskijuhtimismeetmete ja kokkupuutepiirangute abil.
Miks on „samaväärse ohu“ kriteerium nii oluline?
Mõiste equivalent level of concern on kogu vaidluse keskmes. Just selle tõlgendamisest sõltub, kui laialdaselt saab artiklit 57(f) tulevikus kasutada.
Kui kriteeriumi tõlgendatakse kitsalt, jääb artikli 57(f) rakendamine pigem erandlikuks. Laiema tõlgenduse korral võib aga suureneda nende ainete hulk, mida on võimalik määratleda väga ohtlike ainetena ka siis, kui need ei ole kantserogeensed, mutageensed, reproduktiivtoksilised või ei vasta teistele tavapärastele SVHC-kriteeriumidele.
Seetõttu jälgivad kohtumenetlust tähelepanelikult nii tööstus, õiguseksperdid kui ka regulatiivsed asutused. Kohtulahend võib kujuneda oluliseks orientiiriks selle kohta, millistel tingimustel saab tulevikus artikli 57(f) alusel aineid SVHC-aineteks määratleda.
Millal võib oodata lahendit?
Euroopa Liidu Üldkohtu keerukamate regulatiivsete ja kemikaaliõiguslike vaidluste lahendamine võtab tavaliselt aega umbes 1,5 kuni 2 aastat. Kui kohtuasjale ei määrata kiirendatud menetlust, võib esimese astme kohtuotsust oodata 2027. aasta lõpus või 2028. aasta esimeses pooles.
Lisainfo