Põlevkivi võiks olla üks osa tuleviku energeetikast

pexels

Tallinna Tehnikaülikool avaldas juunis põlevkivi uudiskirja, kus räägitakse taaskord põlevkivist ja selle tulevikuvõimalustest. Ülikooli rektor Tiit Land räägib, et Tehnikaülikooli arengukavas 2021–2025 on seatud üheks eesmärgiks olla eestvedajaks kliimaneutraalse digiühiskonna loomisel. Samuti soovib ülikool eristuda kliimanutikuse ja energiasäästlikkusega ning olla tuleviku linna testkeskuseks. Veelgi enam, pikemas perspektiivis on seatud eesmärgiks muuta TalTechi linnak süsinikuneutraalseks aastaks 2035. Lisaks aitab TalTech kaasa Ida-Virumaa õiglase ülemineku protsessis. Ülikool on koostanud visiooni ja konkreetse tegevuskava, et aidata ellu viia Ida-Virumaa arengupööret rohe- ja digikompetentside arendamise abil, ning tutvustanud seda mitmes ministeeriumis. TalTechi visioon näeb ette laiendada Virumaa Kolledži kompetentsi ning arendada välja regionaalne innovatsioonikeskus koos seda toetava hariduskeskkonnaga, mis annab tuge ettevõtete teadusvõimekuse kasvule.

Samal teemal lisab Ida-Virumaa Kolledži direktor Mare Roosileht, et suurim viga oleks lõpetada teadustöö ja tehnoloogiline arendus valdkonnas, mida on arendatud Ida-Virumaal üle poole sajandi. Lihtne on olemasolevat lõhkuda, seda nii teaduse kui infrastruktuuri mõttes. Koostöös tehnikaülikooliga, sh Virumaa kolledži põlevkivi kompetentsikeskuse teadlastega, teeb Eesti Energia ettevalmistusi vedelkütuste tootmise laiendamiseks ringmajanduse põhimõtetel tuginevaks keemiatööstuseks. Järgmise viie aasta jooksul kaardistatakse CO2 püüdmise tehnoloogiad, et vedelkütuste tootmise protsess muuta CO2-vabaks. Lisaks lisab koolijuht, et meie „pruuni kulla“ töötlemine Enefiti tehnoloogiaga on tegelikult parim võimalus põlevkivi väärindamiseks. See on kõige efektiivsem ja kõige vähem keskkonda saastav, kuna põlevkivist saab kätte enam kui 80% seal sisalduvast energiast. Järele jääb keskkonnale ohutu tuhk. Juba praegu on põlevkivi otsepõletamise vähendamine viinud selleni, et Eesti riigi CO₂ heitmed on vähenenud tasemele, millega riik on 2020. aasta seisuga juba täitnud 2030. aastaks seatud eesmärgi vähendada emissioone 70%. Samas on Euroopa Liidu soov vähendada 2030. aastaks emissioone 55%.

Tallinna Tehnikaülikoolis on valminud on Eesti Teadusagentuuri tellitud uuringu „Kliimamuutuste leevendamine CCS ja CCU tehnoloogiate abil“ lõpparuanne. Uuringu eesmärk oli hinnata erinevate CO2 püüdmistehnoloogiate sobivust põlevkivitööstusele. Ka analüüsiti sobivaimate lahenduste keskkonnamõju ning Eesti tööstussektori tehnoloogilist ja majanduslikku võimekust püütud CO2 kasutada. Uuringus leiti, et tehnoloogilisest aspektist oleks põlevkivitööstuses lähema viie aasta jooksul kõige sobivamad CO2 püüdmise tehnoloogiad absorptsioon ja hapnikus põletamine. Põlevkivielektri CO2 jalajälje saaks muuta isegi negatiivseks, rajades pooles ulatuses põlevkivi ja pooles ulatuses hakkepuitu kasutava elektrijaama koos CO2 püüdmise tehnoloogiaga - lähtudes eeldusest, et hakkepuidu põletamisel tekkivat CO2 ei arvestata CO2 heitena.

Täpsemalt erinevate teemade kohta saab lugeda TalTechi põlevkivi uudiskirjast SIIN

19. november 2021 leiab aset XIII põlevkivikonverents, et tuua kokku erinevaid osapooli - teadlasi, ettevõtjaid, poliitikakujundajaid, omavalitsuste esindajaid, insenere jt, et arutada ühiselt põlevkivisektori aktuaalsetel teemadel.