Uus ettevõtete kohustus raporteerida kõigist müümata jäänud tarbekaupadest

Kestlike toodete ökodisainimäärus (ESPR) kehtestab muu hulgas uued nõuded tarbijale mõeldud müümata kaupade kohta.

ESPR võeti vastu ja jõustus 2024. aastal – muu hulgas sisaldab see nõuet, et suured ja tulevikus (2030 aastal) ka keskmise suurusega ettevõtjad kõigis tootesektorites avalikustaksid oma veebisaidil igal aastal teabe müümata tarbijale mõeldud kaupade kohta, näiteks nende toodete arvu ja kaalu, millest nad loobuvad, ning selle põhjused. Täpne teabevorm kehtestatakse rakendusmäärusega – selle rakendusmääruse eelnõu avaldati 12.06.25 ning läbis avaliku konsultatsiooni – tutvuge SIIN. Tooterühmade piiritlemine hakkab toimuma CN koodide alusel – reeglina piisab kahekohalisest koodist, aga mõnedel konkreetsetel juhtudel on ette nähtud, et piiritleda tuleb neljakohaliste koodide alusel.

Kõnealusest rakendusmäärusest lähemalt:

Kestlikke tooteid käsitlevates ELi eeskirjades määratletakse müümata tarbekaupade hävitamine keskkonnaprobleemina. Selle tava vähendamiseks peavad ettevõtjad (välja arvatud mikro- ja väikeettevõtjad) avalikustama teabe tarbijale mõeldud müümata toodete kohta, mida nad soovivad kõrvaldada.

Rakendusmääruse eelnõus täpsustatakse järgmist:

• vastavate tooteliikide piiritlemine
• teabe avalikustamise vorm
• kuidas sellist teavet kontrollida

Tööstus toetab ESPR eesmärke, sealhulgas müümata toodete vastutustundlikku käitlemist, ning soovib konstruktiivselt panustada sellise süsteemi kujundamisse, mis on tõhus, õiglane ja proportsionaalne. Seejuures on olulised järgmised põhimõtted:

asjakohasust ja selgust tootekategooriate määratlemisel,

mõistlikke aruandlusmehhanisme,

ebavajalike kulude ja halduskoormuse vältimist.

Tööstus juhib tähelepanu mitmetele probleemidele ja esitab konkreetseid soovitusi õigusraamistiku täiustamiseks.

Vabastus õigustatud äraviskamise puhul

• Ettepanek: ettevõtted, kes hävitavad tooteid üksnes põhjendatud põhjustel (nt tooteohutus, hügieen, seadused), ei peaks esitama aruandlust.

• Põhjendus: lisabürokraatia välditav, kuna need äraviskamised on juba reguleeritud ja moodustavad marginaalse osa.

Kolmanda osapoole kontrolli (limited assurance) kriitika

• Vastuseis: kolmanda osapoole auditeerimine suurendab kulusid ja halduskoormust, mis on vastuolus ELi eesmärgiga vähendada aruandluskoormust 25%.

• Probleemid:

  • Suured alg- ja püsikulud

  • Viivitused aruandluses

  • Paindlikkuse vähenemine

  • Erinevused CSRD (ettevõtete kestlikkusaruandlus) ja ESPR vahel tekitavad topeltkoormuse

• Soovitus: kasutada eks-post kontrolli riiklike järelevalveasutuste kaudu (nt jäätmekäitluse kviitungid, auditeerimine riiklikul tasandil).

4. Rakendamise ajastus

• Rakendusakti jõustumine 12 kuu jooksul pärast vastuvõtmist on tervitatav.

• Vajalik, et tuleks keskkonnateemaline omnibus, mis lükkaks edasi aruandluskohustust seni, kuni harmoneeritud formaat on kohaldatav.

• Soovitus: lükata edasi aruandluskohustus (Artikkel 24(1)) kuni 2027 või 2028, et ettevõtted saaksid paremini valmistuda ja esitada ühtlustatud andmeid.

Manusest leiab ühe meie katusorganisatsiooni põhjalikuma tagasiside rakendusmääruse eelnõule.