CLP-MÄÄRUSE ALUSEL KAVANDATUD MÄRGISTAMISE MUUDATUSTE VÄRSKENDUS

MIKS CLP MÄÄRUST MUUDETAKSE?
Euroopa Komisjoni teatel nende analüüs näitas, et kemikaalide klassifitseerimise, märgistamise ja pakendamise (CLP) määrust tuleks ajakohastada, et võtta arvesse teaduse ja tehnika arengut ning turu arengut, nagu veebiturg ja kemikaalide taastäitmisjaamad. Nende sõnul on vaja määrust sihipäraselt ajakohastada, et optimeerida märgistamiseeskirju ning muuta märgised tarbijatele ja lõppkasutajatele loetavamaks. Nende eesmärk on parandada keemilistest ohtudest teavitamist, võttes kasutusele uue erieeskirjade raamistiku, mis hõlmab: kemikaalide müüki internetis; tarbijatele hulgi- ja väga väikeses pakendis müüdavaid kemikaale; korduvtäidetavates mahutites kemikaalide müüki; reklaami; digitaalset märgistust ja lahtivolditavaid silte.

Eelnevast johtuvalt avaldas Euroopa Komisjon juba 19. detsembril 2022 ettepaneku CLP-määruse läbivaatamiseks ja kõrvuti ettepanekuga võtsid nad vastu delegeeritud seaduse, millega kehtestatakse uued ohuklassid endokriinsüsteemi kahjustavatele ainetele ja muudele kemikaalidele, mis võivad akumuleeruda elusorganismides. 1. aprillil 2023 kanti need uued ohuklassid delegeeritud seaduse kaudu CLP lisadesse.

4. aprillil 2023 saatis EL Nõukogu muutmata õigusakti ettepaneku Euroopa Parlamendile läbivaatamiseks ning parlament vastas sellele hulga uute muudatustega:

KOHUSTUSLIKUD VORMINGUREEGLID
Komisjoni ettepanekus märgiti, et märgistuse elementidel peaksid olema järgmised omadused:

• Teksti taust peab olema valge;
• Kasutatakse ühte kirjatüüpi, mis on kergesti loetav ja ilma serifideta;
• Tähevahe peab olema sobiv, et valitud font oleks mugavalt loetav.
• Kahe rea vaheline kaugus peab olema 120% fondi suurusest või üle selle – näiteks 20 punkti suuruse fondi puhul peab reavahe olema 24 punkti või rohkem.

Parlament tegi vastuettepaneku, et kõik need nõuded tuleks välja jätta.

MINIMAALSED FONDI SUURUSED
Komisjoni ettepanekus kehtestati etikettide minimaalsed kirjasuurused: 8pt, 12pt, 16pt ja 20pt – mis oleks koos suurenenud reavahega muutnud võimatuks kõigi nõutavate elementide mahutamise siltidele praeguses soovitatavas suuruses.

Parlament tegi vastuettepaneku, et minimaalseid kirjasuurusi tuleks POOLE VÕRRA VÄHENDADA, nagu näitab järgmine tabel:

Euroopa Parlament põhjendas seda sellega, et kavandatud uued eeskirjad siltide vormindamiseks olid liiga ranged ja liiga spetsiifilised, eriti need, mis nõuavad minimaalset kirjasuurust ja vahekaugust.

Parlament ütles, et kavandatud märgisevormingud muudaksid praegused sildi suurused enamiku toodete jaoks kasutuskõlbmatuks ja vähendaksid ühele etiketile mahutavate keelte arvu, piirates seega oluliselt paindlikkust.

VEEBIS MÜÜDAVATE TOOTETE MÄRGISTAMINE
Komisjoni ettepanekuga muudeti veebis müüdavaid kemikaale käsitlevaid eeskirju, et kõrvaldada õiguslüngad ja vähendada mittevastavuste kõrget taset.

Tehti ettepanek, et samad klassifitseerimis-, märgistamis- ja pakendamiskohustused peaksid kehtima ka veebimüügile ning et ELi turul internetis müüdavad kemikaalid peavad vastama CLP-määrusele. See tähendab, et reklaam peab sisaldama ohupiktogrammi, tunnussõna, ohuklassi ja ohulauseid.

Parlament esitas vastuettepaneku järgmiste muudatustega:

• Ohtlike ainete reklaami puudutavad ettepanekud tuleks asendada järgmisega: „Üldsusele müüdava ohtlikuks klassifitseeritud aine iga reklaam peab sisaldama nõuet, et kasutaja „loeks alati läbi ja järgiks toote etiketil olevat teavet” ning märkima ära asjakohase ohupiktogrammi, tunnussõna, ohuklassi ja ohulaused.
• Ettepanekud ohtlike segude reklaami kohta tuleks asendada järgmisega: „Igas ohtlikuks klassifitseeritud segu üldsusele müügi reklaamis nõutakse, et kasutaja „loeks alati läbi ja järgiks toote etiketil olevat teavet”.

Parlament põhjendab seda sellega, et tööstuslikele ja professionaalsetele kasutajatele pakutavatel ohtlikel kemikaalidel peavad kaasas olema ohutuskaardid ning seetõttu tuleks reklaamide täpsemad nõuded suunata ainult üldsusele.

MÄRGISTUSEL OLEVA TEABE UUENDAMISE TÄHTAJAD
Lisaks märgistuselementide muudatustele avaldas komisjon ka ettepanekud, mis käsitlevad kindlaksmääratud ajavahemikke märgistuse ajakohastamiseks pärast klassifikatsiooni muutumist, ning selgelt määratletud alguskuupäevaga tähtaja määramise kohta:

• Muudatuse korral, mille tulemusel lisatakse uus ohuklass – või rangem klassifikatsioon – või uued täiendavad märgistuselemendid, peab tarnija tagama märgistuse ajakohastamise 6 kuu jooksul pärast uue hindamise tulemuste saamist.
• Leebema ohuklassi või uute täiendavate märgistuselementide muutmise puhul on märgistuse ajakohastamise tähtaeg 18 kuud.

Parlament tegi vastuettepaneku, et rangema klassifikatsiooni korral tuleks märgiste ajakohastamise tähtaega pikendada kuuelt kuult 18 kuule.

LAHTIVOLDITAVAD SILDID
Üldistesse märgistamisreeglitesse on lisatud rohkem viiteid lahtivolditavatele etikettidele, kuigi detailid on veel kaalumisel ja konkreetseid ettepanekuid pole veel avaldatud.

Nüüd on EK ülesanne muudatused uuesti sõnastada ja uuesti välja anda, et parlamendihääletus need vastu võtaks.

ÄRGE tehke nende ettepanekute alusel oma märgistustele muudatusi – on võimalik, et enne mis tahes õigusteksti lõplikku avaldamist võidakse teha täiendavaid muudatusi.