Cosmetics Europe reageerib EP ENVI komisjoni hääletusele asulareovee direktiivi uuestisõnastamise üle
Pärast 20. septembril 2023 toimunud Euroopa Parlamendi keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni (ENVI) hääletust asulareovee puhastamise direktiivi (UWWTD) läbivaatamise eelnõu üle avaldas Cosmetics Europe pressiteate, milles väljendab oma muret.
Saadikud soovivad asulareovee tõhusamat puhastamist ja taaskasutamist. Parlamendi komisjoni raport näeb ette: puhastatud asulareovee laiemat taaskasutamist veepuuduse vältimiseks; suurenenud seiret keemiliste saasteainete, patogeenide ja antimikroobse resistentsuse üle; ravimite ja kosmeetikatoodete tootjatele laiendatud tootjavastutuse panemist mikrosaasteainete täiendava töötlemise kulude rahastamiseks. Saadikud nõustuvad looma laiendatud tootjavastutuse süsteemi (EPR), mis on suunatud inimtervishoius kasutatavatele ravimitele ja kosmeetikatoodetele, mis on tunnistatud peamisteks asulareovee mikrosaasteainete allikateks ja tingivad vajaduse täiendava puhastamise järele. Aruandes nähakse ette, et EPR skeeme võib täiendada kuni 20% riikliku rahastamisega asulareoveepuhastite ajakohastamiseks, et vältida soovimatuid tagajärgi elutähtsate toodete, eelkõige ravimite kättesaadavusele, taskukohasusele ja ligipääsetavusele.
Cosmetics Europe võtab hääletuse tulemuse teadmiseks, kuid soovib rõhutada mitmeid murekohti, mis kosmeetikasektoril seoses raportiga on.
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku vaadata läbi kehtiv direktiiv ja võtta kasutusele laiendatud tootjavastutuse (EPR) põhimõte, mis omistab kogu asulareoveepuhastite ajakohastamise rahalise koormuse vaid kahele sektorile, farmaatsia- ja kosmeetikasektorile. Ettepanekuga kaasnev mõjuhinnang ei anna aga selget teaduslikku põhjendust selle kohta, miks kosmeetikasektor on valitud.
Cosmetics Europe soovib korrata oma muret seoses planeeritava EPR-süsteemi vastavusega ELi toimimise lepingu artikli 191 lõikes 2 sätestatud põhimõttele, et saastaja maksab. Euroopa kosmeetikasektor toetab täielikult EPR-süsteemi üldeesmärke ning on valmis võtma oma vastutuse ja aitama nõuetekohaselt kaasa asulareoveepuhastite ajakohastamisele. Sellegipoolest on ülimalt oluline, et igasugune rahaline vastutus põhineks koormuse õiglase jaotamise põhimõttel kõigi saastajate vahel. Sellega seoses on tervitatav ENVI komisjoni tõdemus, et mikrosaasteained võivad pärineda erinevatest allikatest. Seega leiab Cosmetics Europe, et sektoripõhine lähenemine ei sobi direktiivi eesmärgiga ning konkreetselt määratletud mikrosaasteainete loetelu oleks parem vahend nende ettevõtete tuvastamiseks, kelle tooted selliseid aineid sisaldavad ja kes peavad tegelikult panustama EPR-süsteemidesse.
Cosmetics Europe leiab ka, et direktiivi läbivaatamisel tuleks käsitleda veereostust ja mitte ohustada kemikaalide ohutut kasutamist. Muretsetakse, et keskkonna- ja tervisekomisjon ei ole mikrosaasteainete määratlust oluliselt parandanud. See määratlus põhineb liiga laiaulatuslikel kriteeriumidel. Selle tulemuseks oleks mitmete ainete, näiteks biolagunevate ainete, mis ei tekita probleeme praegustes asulareoveepuhastites, kaasamine määratluse kohaldamisalasse. Sellega seoses tervitab Cosmetics Europe ENVI-komisjoni jõupingutusi vabastada EPR-kohustustest need tootjad, kes suudavad tõendada, et tooted või toodetes sisalduvad ained on biolagunevad. Sellegipoolest on esitatud vabastamise kriteerium liiga piirav ja mõningaid aineid, mis on juba esimese kolme töötlemisetapi käigus eemaldatud, käsitletaks siiski mikrosaasteainetena.
Cosmetics Europe avaldab kahetsust, et ENVI komisjon ei tegelenud tootjate panust käsitlevate sätetega. Seadusandliku ettepaneku kohaselt tuleks iga tootja rahaline vastutus kindlaks määrata turule lastud toote koguse alusel. Cosmetics Europe ei pea seda õigeks leides, et EPR tasud peaksid põhinema pigem turule lastud toodetes sisalduvate mikrosaasteainete kogusel. Vastasel korral tooks see kaasa tootjate ebavõrdse kohtlemise, kuna toote kogus ei ole otseselt proportsionaalne tootes sisalduvate mikrosaasteainete kogusega. See kehtib näiteks lahjendatud ja kontsentreeritud toodete puhul.
Euroopa kosmeetikasektor on seetõttu üldiselt mures kavandatava süsteemi toimivuse pärast, mis ei põhine usaldusväärsetel teaduslikel põhjendustel ega taga ettevõtjatele õiglust.
Edasi:
Euroopa Parlament võtab oma lõpliku positsiooni vastu oktoobris toimuval üldkogu hääletusel. Seejärel on oodata Euroopa Nõukogu positsiooni, millele järgneb triloog kolme asutuse vahel.