ECHA avaldas raporti, millised on teadusuuringute vajadused ohtlike kemikaalide reguleerimiseks
Fookus: innovatsioon.
Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) on avaldanud uue aruande „Regulatiivsete väljakutsete võtmevaldkonnad 2023”, milles määratakse kindlaks valdkonnad, kus on vaja teadusuuringuid, et kaitsta inimesi ja keskkonda ohtlike kemikaalide eest. Samuti tuuakse välja, kus on vaja uusi meetodeid, mis toetavad loomkatsetest loobumist.
ELi kemikaaliohutuse edasiseks parandamiseks peavad teadusuuringud esitama kemikaalide reguleerimise seisukohast asjakohaseid andmeid. Teadusandmete regulatiivse asjakohasuse suurendamiseks on ECHA määratlenud uurimistöö prioriteetidena järgmised valdkonnad.
- Ohu kindlakstegemine kriitiliste bioloogiliste mõjude puhul, millel praegu puuduvad spetsiifilised ja tundlikud katsemeetodid: st arengutoksilisus ja täiskasvanu neurotoksilisus, immunotoksilisus ja endokriinsüsteemi häired;
- Keemiline reostus looduskeskkonnas (bioakumulatsioon, mõju elurikkusele, kokkupuute hindamine);
- Loomkatsetest loobumine (andmete ülelugemine REACH-määruse alusel (read-accross), kaladel katsetamise lõpetamine, toksikoloogiliste uuringute, nt kantserogeensuse uuringute osas toimemehhanismide selgitamine)
- Uus teave kemikaalide kohta (polümeerid, nanomaterjalid, jõustamist toetavad analüüsimeetodid)
Mike Rasenberg, ECHA riskihindamise direktor ütleb:
„ECHA usub, et Euroopa rohelise kokkuleppe ja ELi jätkusuutlikkust toetava kemikaalistrateegia eesmärkide saavutamiseks vajame rohkem regulatiivset tähtsust omavaid teadusuuringuid. Kasvab vajadus uute katsemeetodite järele, mis ei põhine loomadel, ja parema arusaamise järele teatud ohtlike kemikaalide toksikoloogilisest toimeviisist. Vajalike andmete kogumine ilma loomkatseteta, kaitstes samal ajal tervist ja keskkonda, ei ole võimalik ilma teaduse arenguta."
ECHA julgustab teadusringkondi seda võimalust kasutama ja nendega koos töötama, et aidata kaasa turvalisema Euroopa loomisele.