EKTL osales kliimakindla majanduse seaduse arutelul ja esitas oma seisukohad

Eesti Keemiatööstuse Liit (EKTL) osales 16. juunil 2026 Riigikogu keskkonnakomisjoni avalikul istungil, kus arutati kliimakindla majanduse seaduse (KKMS) eelnõu. Istungil käsitleti seaduse mõju Eesti majandusele, ettevõtluskeskkonnale ning kliimaeesmärkide saavutamisele. Lähem teave istungi kohta on kättesaadav siin.

Lisaks esitas EKTL 18. juunil 2026 Riigikogu keskkonnakomisjonile oma kirjaliku arvamuse KKMS eelnõu kohta. Täispikkuses arvamusega saab tutvuda Riigikogu eelnõu lehel (lehe allosas).

EKTL peamised seisukohad ja murekohad

EKTL toetab liikumist madalama heitega majanduse suunas, kuid rõhutab, et see peab toimuma viisil, mis säilitab Eesti tööstuse konkurentsivõime, investeerimiskeskkonna atraktiivsuse ning varustuskindluse.

Esitatud arvamuses toob EKTL esile järgmised peamised probleemkohad:

1. Ebapiisavad ja ebaselged valdkondlikud teekaardid

Eelnõu juurde koostatud tööstuse teekaart ei anna EKTL hinnangul piisavat ülevaadet sektori reaalsest olukorrast, investeerimisvajadustest ega tehnoloogilistest valikutest. Samuti on ebaselge teekaartide õiguslik tähendus ning roll tulevaste kohustuste kujundamisel.

2. Liigne vastutuse delegeerimine kohalikele omavalitsustele

Eelnõu kohustab omavalitsusi seadma kliimaeesmärke, kuid ei arvesta piisavalt nende kompetentsi, ressursse ega otsuste mõju ettevõtlusele ja investeeringutele. Tekib risk, et strateegiliselt olulised tööstusinvesteeringud hakkavad sõltuma kohalike kavade tõlgendamisest.

3. Kliimaeesmärkide ja konkurentsivõime seose ebaselgus

Kuigi eelnõu keskendub kliimaeesmärkidele, on konkurentsivõime käsitlus ebapiisav ja pigem deklaratiivne. EKTL rõhutab, et kliimapoliitika edukust tuleb hinnata koos majanduslike ja energiajulgeoleku eesmärkidega.

4. Tehnoloogianeutraalsuse ja rahastuse puudujäägid

Eelnõus on EKTL hinnangul ebapiisavalt käsitletud erinevaid tehnoloogilisi lahendusi ning puudub selge arusaam investeeringute ja rahastuse allikatest. Samuti võivad mõned sätted tekitada investeerimisalast ebakindlust.

5. Õigusselguse ja rakendatavuse probleemid

Eelnõust ei selgu piisavalt, kuidas kliimaeesmärgid praktikas ettevõtjatele rakenduvad ning milline on nende mõju haldusotsustele. See võib suurendada ebakindlust ja vaidluste riski.

Kokkuvõte

EKTL leiab, et kliimakindla majanduse seadus peaks lisaks kliimapoliitilisele raamistikule toimima ka sisulise tööstuspoliitika alusdokumendina, mis tagab ettevõtjatele selguse ja prognoositavuse. Praegusel kujul ei täida eelnõu seda eesmärki ning vajab olulist täiendamist.

EKTL on valmis jätkama konstruktiivset dialoogi ning panustama lahenduste väljatöötamisse, mis võimaldavad saavutada kliimaeesmärgid ilma Eesti tööstuse konkurentsivõimet kahjustamata.