EKTL seisukoht: ohtlike kemikaalide arvestussüsteem vajab selgust, mitte uut halduskoormust

Eesti Keemiatööstuse Liit (EKTL) on analüüsinud ohtlike kemikaalide arvestuse korra tulevikku ning esitanud oma seisukoha kavandatavate muudatuste kohta. Küsimus ei ole ainult uue registri loomises, vaid selles, kuidas tagada, et süsteem täidaks oma põhieesmärki – parandada kemikaaliohutust ja toetada tõhusat ning mõistlikku järelevalvet.

EKTL hinnangul on kehtivas korralduses mitmeid puudusi, mis vajavad lahendamist. Samas ei ole piisavalt näidatud, et uue kemikaaliregistri loomine annaks võrreldes olemasolevate lahendustega selge lisandväärtuse. Enne uute kohustuste kehtestamist tuleb seetõttu esmalt määratleda süsteemi tegelik eesmärk, hinnata olemasolevate andmete kasutusvõimalusi ning tagada, et kavandatavad muudatused oleksid proportsionaalsed ja praktiliselt rakendatavad.

 

Taust ja peamised küsimused

Eestis kehtiv ohtlike kemikaalide arvestuse kord ei ole praktikas täitnud kõiki talle seatud eesmärke. Süsteemi rakendamisel esineb ebaselgust, see on osaliselt killustunud ning nii ettevõtjatel kui ka riigil puudub tihti selge arusaam, kuidas kogutud andmeid tegelikult kasutatakse.

Oluline puudujääk on ka see, et seni ei ole piisavalt hinnatud süsteemi kulusid ja kasu. Ilma sellise analüüsita on keeruline põhjendada uute aruandluskohustuste kehtestamist või hinnata, kas need loovad tegelikult väärtust.

Seetõttu kerkib keskne küsimus: millist probleemi uus kavandatav süsteem lahendab ja kas see teeb seda tõhusamalt kui olemasolevad lahendused?

 

Mida peaks uus süsteem lahendama?

Kemikaalide arvestussüsteemil võib olla mitu võimalikku eesmärki – see võib toetada järelevalvet, aidata kriisivalmiduses, anda ülevaate turul olevatest kemikaalidest või kaardistada kemikaalivoogusid.

Kui süsteemi eesmärk ei ole selgelt määratletud, tekib oht luua lahendus, mis kogub küll andmeid, kuid ei paranda tegelikult kemikaaliohutust ega aita riske paremini juhtida.

Seetõttu peab iga edasine samm lähtuma põhimõttelisest valikust: kas eesmärk on lihtsalt info kogumine või sisuline ohutuse parandamine.

 

Andmed ei võrdu alati riskiga

Kemikaalide koguste arvestamine ei pruugi anda adekvaatset pilti tegelikest riskidest. Suured müügimahud ei tähenda tingimata suuremat ohtu ning väiksemad kogused võivad teatud tingimustes olla oluliselt riskantsemad.

Samuti ei pruugi aastapõhine arvestus kajastada kemikaalide tegelikku paiknemist ega kasutusolukordi. Näiteks võivad müügikogused olla suured, kuid laovarud väikesed, samas kui olulised kogused paiknevad hoopis tootmises või tehnosüsteemides.

Seetõttu ei saa riskijuhtimist taandada üksnes koguste deklareerimisele – see eeldab laiemat ja sisulisemat lähenemist.

 

Ettevõtete vaade: praktilisus ja selgus

Kemikaale käitlevad väga erinevad ettevõtted – alates tööstusest ja logistikast kuni jaekaubanduse ja teeninduseni. Nende teadmised, ressursid ja võimekus on väga erinevad.

Seetõttu peab toimiv süsteem olema:

• selgelt arusaadav
• lihtsasti rakendatav
• põhinev andmetel, mis on ettevõtjal tegelikult olemas

Oluline on vältida olukorda, kus ettevõtetelt nõutakse andmeid, mida neil ei ole võimalik usaldusväärselt koguda või kontrollida, näiteks segude detailne koostis ainete tasemel.

 

Arvestuskohuslaste selge määratlemine

Üheks suurimaks probleemiks on arvestuskohuslaste ebaselge määratlus. Kui ei ole üheselt arusaadav, kes peab andmeid esitama, tekib segadus ning ettevõtjate ebavõrdne kohtlemine.

Enne uute lahenduste loomist tuleb selgelt paika panna:

• kes on arvestuskohuslane
• millisel tasemel andmeid kogutakse
• milline on kohustuse ulatus

 

Künniskogused ja proportsionaalsus

Selgema ja õiglasema süsteemi loomiseks tuleb kehtestada künniskogused, mis eristavad väikese ja suure mõjuga kemikaalikasutust.

Selline lähenemine muudab süsteemi proportsionaalsemaks, kuid eeldab, et reeglid jäävad lihtsaks ja arusaadavaks. Liiga keerulised kategooriad ja hindamismehhanismid suurendavad nii halduskoormust kui ka tõlgendusriski.

 

Olemasolevate andmete parem kasutamine

Oluline osa kemikaalidega seotud andmetest on juba täna olemas erinevates süsteemides. Seetõttu tuleb enne uue registri loomist hinnata, millises ulatuses on võimalik olemasolevaid andmeid paremini kasutada ja omavahel siduda.

Uue süsteemi loomine on põhjendatud ainult juhul, kui see annab juurde sellist teavet, mida muul viisil ei ole võimalik saada.

Lisaks tuleb vältida dubleerivat aruandlust – ettevõtjad ei peaks esitama sama infot mitmesse erinevasse süsteemi.

 

Digilahendused ja andmete ühekordne esitamine

Kui arendada uut digilahendust, peab selle keskseks põhimõtteks olema andmete ühekordne esitamine. See tähendab, et ettevõte esitab info riigile üks kord ning seda kasutatakse vajadusel erinevates süsteemides.

Selle saavutamiseks on vajalik:

• süsteemide omavaheline liidestamine
• automaatne andmevahetus
• käsitsi andmesisestuse vähendamine

Uus lahendus ei tohiks kujuneda järjekordseks eraldiseisvaks aruandluskeskkonnaks.

 

Reaalajas jälgimine ei ole realistlik lahendus

Mõte reaalajas kemikaalivoogude jälgimisest on ambitsioonikas, kuid praktikas väga keeruline. See eeldaks ettevõtete IT-süsteemide ulatuslikku ümberkujundamist, pidevat andmevahetust ning märkimisväärseid investeeringuid.

Eriti väiksemate ettevõtete jaoks oleks see ebaproportsionaalne koormus, mistõttu ei saa sellist lahendust pidada realistlikuks ega kulutõhusaks.

 

Konfidentsiaalsus ja ärisaladuste kaitse

Kemikaalidega seotud info on sageli äriliselt tundlik ning sisaldab teavet, mis annab ettevõttele konkurentsieelise.

Seetõttu peab iga lahendus tagama:

• selged andmete kasutamise reeglid
• piiratud ja kontrollitud ligipääsu
• tugeva kaitse ärisaladuse lekkimise vastu

Usaldus süsteemi vastu on võimalik ainult siis, kui need tingimused on täidetud.

 

Kuidas edasi?

Edasised sammud peaksid põhinema laiapõhjalisel kaasamisel ja põhjalikul mõjuhindamisel. Oluline on anda ettevõtjatele piisav aeg ja võimalus sisuliseks tagasisideks.

Tasakaalustatud ja toimiv lahendus saab sündida vaid koostöös riigi, ettevõtjate ja erialaliitudega.

 

Kokkuvõte

Ohtlike kemikaalide arvestussüsteemi arendamisel tuleb lähtuda kolmest põhimõttest:
lihtsus, proportsionaalsus ja praktiline väärtus.

Uue süsteemi loomine on põhjendatud ainult siis, kui:

• selle eesmärk on selgelt määratletud
• see loob mõõdetavat lisandväärtust
• see ei suurenda põhjendamatult ettevõtjate halduskoormust

Kõige tõhusam lahendus ei pruugi olla uus register, vaid olemasoleva süsteemi sihipärane parandamine ja andmete nutikam kasutamine.