EL algatab strateegilise dialoogi rafineerimissektoriga: energiajulgeolek ja tööstuse konkurentsivõime tõusevad fookusesse
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatas oktoobri alguses strateegilise dialoogi käivitamisest Euroopa rafineerimissektoriga. Algatuse eesmärk on hinnata, kuidas tagada Euroopa energiajulgeolek, varustuskindlus ja tööstuse konkurentsivõime olukorras, kus Euroopa liigub kliimaneutraalsuse suunas, kuid sõltub endiselt märkimisväärselt vedelkütustest ja naftasaadustest.
Teema on oluline ka Eesti jaoks. Euroopa statistilise tegevusalade klassifikaatori järgi kuuluvad nii nafta rafineerimine kui ka põlevkiviõli tootmine samasse tegevusalasse (NACE C19), mistõttu mõjutavad sektorit puudutavad Euroopa Liidu poliitilised arutelud otseselt ka Eesti õlitööstust.
Miks peab EL rafineerimist strateegiliseks sektoriks?
Viimastel aastatel on Euroopa rafineerimisvõimekus järjepidevalt vähenenud. Euronewsi ülevaate kohaselt on Euroopa kaotanud alates 2009. aastast ligikaudu viiendiku oma rafineerimisvõimsusest ning selle aja jooksul on suletud 35 rafineerimistehast. Samal ajal sõltub Euroopa jätkuvalt suurel määral diislikütusest, lennukikütusest ja teistest naftasaadustest.
Vähenenud tootmisvõimsus tähendab suuremat sõltuvust imporditud kütustest. Geopoliitilised pinged Lähis-Idas, ebastabiilsus maailmaturgudel ning tarneahelate häired on toonud esile, et energiasiirde kõrval tuleb tähelepanu pöörata ka varustuskindlusele ja strateegilisele autonoomiale. Euroopa Komisjoni hinnangul on oluline tagada, et liidul oleks kriisiolukordades piisav võimekus toota vajalikke kütuseid ka Euroopas endas.
Strateegiline dialoog toimub energeetikavoliniku Dan Jørgenseni ja kaitsevoliniku Andrius Kubiliuse juhtimisel ning selle üks keskseid eesmärke on hinnata, kuidas vähendada energiakulusid ning tagada vajalikud tarned majanduse ja kaitsevõime jaoks.
Tööstus: Euroopa vajab pikaajalist strateegiat
Euroopa rafineerimissektorit esindav FuelsEurope on tervitanud Komisjoni algatust ning rõhutanud, et tegemist ei ole üksnes energiasektori, vaid kogu Euroopa majanduse konkurentsivõime küsimusega.
FuelsEurope'i hinnangul vajab Euroopa pikaajalist ja terviklikku poliitikaraamistikku, mis võimaldaks samaaegselt saavutada kliimaeesmärke, säilitada tööstustootmist ning vältida liigset sõltuvust imporditud kütustest ja toorainetest. Organisatsiooni sõnul ei tohiks Euroopa energiapoliitika lähtuda üksnes lühiajalistest turukõikumistest või kriisimeetmetest, vaid peab arvestama ka strateegilise autonoomia ja tööstuse vastupanuvõime eesmärkidega.
Õppetunnid ka Eestile
Euroopa tasandil toimuv arutelu on oluline ka Eesti poliitikakujundajatele. Praegu käivad arutelud nii kliimakindla majanduse seaduse eelnõu kui ka Euroopa Liidu heitmekaubanduse süsteemi (ETS) tuleviku üle.
Nende teemade käsitlemisel tuleks senisest enam arvestada energiajulgeoleku, strateegilise autonoomia ja tööstuse konkurentsivõime aspektidega. Euroopa Komisjoni algatatud strateegiline dialoog näitab selgelt, et ka EL-i tasandil nähakse vajadust tasakaalustada kliimaeesmärke ja varustuskindlust.
Eesti jaoks tähendab see vajadust hinnata, kuidas tagada üleminek vähese süsinikuheitega majandusele viisil, mis ei vähenda ülemäära riigi tööstuslikku võimekust ega suurenda sõltuvust impordist. Energiajulgeolek, tarnekindlus ja konkurentsivõimeline tootmine peavad olema kliimapoliitiliste eesmärkide kõrval võrdselt olulised kaalutlused.
Euroopa Komisjon on andnud selge signaali, et strateegiliselt oluliste tööstusharude rolli vaadatakse üha enam läbi ka julgeoleku ja vastupanuvõime vaates. Eesti aruteludes kliimakindla majanduse seaduse ning heitmekaubanduse süsteemi tuleviku üle tuleks seda arengut kindlasti arvesse võtta.
Lisainfo:
• Euroopa Komisjoni presidendi kõne strateegilise dialoogi algatamisest
• FuelsEurope: A Strategic Dialogue for a Strategic Industry
• FuelsEurope: European Council puts refining in the spotlight...
• Euronewsi ülevaade Euroopa rafineerimissektori tulevikust