EL Nõukogu kiitis heaks uued reeglid tervemate ja vastupidavamate muldade tagamiseks
Euroopa Liidu Nõukogu võttis 29. septembril vastu uue pinnase seire direktiivi, mis loob esmakordselt kogu ELi hõlmava raamistiku muldade seisundi hindamiseks ja jälgimiseks. Direktiivi eesmärk on saavutada kõikjal Euroopas terved mullad aastaks 2050.
Tegemist on olulise sammuga mulla tervise ja vastupidavuse parandamise suunas – terve muld on hädavajalik toidujulgeoleku, puhta vee ja keskkonnakaitse seisukohalt.
Peamised eesmärgid ja muudatused
- Luua liikmesriikides pinnase seiresüsteemid, mis hindavad mulla füüsikalist, keemilist ja bioloogilist seisundit, tuginedes ühisele ELi metoodikale.
- Parandada saastunud alade haldamist ja kehtestada põhimõtted maa liigkasutuse, mulla katmise (nt asfaldi või betooniga) ning mulla eemaldamise vähendamiseks.
- Koguda võrreldavat andmestikku mulla tervise, maa hõivamise ja reostunud alade kohta ning esitada regulaarselt aruandeid Euroopa Komisjonile ja Euroopa Keskkonnaametile.
- Alustada uute saasteainete seiret, sealhulgas PFAS, pestitsiidid ja mikroplast.
- Kehtestada ühised mulla kirjeldajad ja klassifikatsioonid, mis seotakse ELi soovituslike sihtväärtuste ja riiklike läviväärtustega. Need aitavad liikmesriikidel seada prioriteete ja rakendada vajalikke meetmeid.
Euroopa Komisjon toetab liikmesriike ühtsete tööriistade ja metoodikate arendamise ning parimate praktikate jagamisega.
Mis saab edasi?
Direktiivi vastuvõtmine Nõukogus lõpetab seadusandliku protsessi selles etapis. Euroopa Parlament peaks lõpphääletuse korraldama lähinädalatel. Pärast jõustumist on liikmesriikidel kolm aastat aega, et viia uus regulatsioon üle oma siseriiklikku õigusesse.
Taust
Terved mullad on võtmetähtsusega ELi kliimaeesmärkide täitmisel, kõrbestumise ja maa degradeerumise peatamisel ning elurikkuse ja inimtervise kaitsel. Samas näitab statistika, et enam kui 60% Euroopa muldadest on halvas seisus ning olukord halveneb jätkuvalt.
Põhjuseks on muu hulgas ebakestlik maakasutus, mulla saastumine, ülekasutus ning kliimamuutused. Ehkki mullakaitset mõjutavad mitmed ELi õigusaktid, on siiani puudunud sellele ökosüsteemile pühendatud eraldi seadusandlus – erinevalt näiteks vee, õhu või merekeskkonna kaitsest.
2021. aastal esitas Euroopa Komisjon uue ELi mullastrateegia, mille eesmärk on saavutada terved mullad kogu liidus aastaks 2050. Uus direktiiv on vastus sellele strateegilisele vajadusele.