Fluoritud gaasid ja osoonikihti kahandavad ained: nõukogu ja parlament jõudsid kokkuleppele

Pexels

EL nõukogu pressiteade: 

Nõukogu ja parlamendi läbirääkijad jõudsid 5. oktoobril esialgsele poliitilisele kokkuleppele globaalset soojenemist põhjustavate ja osoonikihti kahandavate ainete hulga järkjärgulise vähendamise suhtes.

Selle esialgse kokkuleppega viiakse lõpule läbirääkimised fluoritud kasvuhoonegaaside (F-gaaside) üle ja kinnitatakse juunis saavutatud mitteametlikku kokkulepet osoonikihti kahandavate ainete kohta.

Kuigi kehtivate ELi õigusaktidega on juba märkimisväärselt piiratud F-gaaside kasutamist, vähendataks uute normidega veelgi nende heidet atmosfääri ja aidataks piirata ülemaailmset temperatuuri tõusu kooskõlas Pariisi kokkuleppega.

Fluoritud gaasid

Esialgse kokkuleppe kohaselt lõpetatakse 2050. aastaks täielikult fluorosüsivesinike tarbimine ning 2036. aastaksvähendatakse komisjoni antud tootmisõiguste alusel toimuvat fluorosüsivesinike tootmist järk-järgult miinimumini (15%). Nii tootmist kui ka tarbimist vähendatakse järk-järgult vastavalt tihedale ajakavale nii, et järk-järgult eraldatakse vähem kvoote (V ja VII lisa). Kokkuleppe kohaselt eraldatakse esimesel kahel perioodil komisjoni ettepanekuga võrreldes rohkem kvoote. Komisjoni ettepaneku kohaselt tehakse pooljuhtidele erand fluorosüsivesinike kvootide eraldamise süsteemist ning 2040. aastal vaadatakse läbi fluorosüsivesinike tarbimise järkjärgulise lõpetamise teostatavus ja vajadus fluorosüsivesinike järele sektorites, kus neid veel kasutatakse, võttes arvesse tehnoloogia arengut ja fluorosüsivesinike alternatiivide kättesaadavust asjaomastes rakendustes.

Tekstis keelatakse täielikult mitme kategooria fluorosüsivesinikke sisaldavate toodete ja seadmete, sealhulgas teatavate kodumajapidamises kasutatavate külmikute, jahutite, vahtude ja aerosoolide turulelaskmine (IV lisa). Selles kehtestatakse mõned keelu tähtajad ja laiendatakse seda toodetele, milles kasutatakse väiksema globaalse soojenemise potentsiaaliga F-gaase. Keelust tehakse erandeid ohutusega seotud probleemide korral.

Esialgse kokkuleppe kohaselt keelatakse täielikult väikesed (<12 kW) monoplokk-soojuspumbed ja kliimaseadmed, mis sisaldavad F-gaase, mille globaalse soojendamise potentsiaal on vähemalt 150. Keeldu hakatakse kohaldama järkjärgult alates 2027. aastast ning täielik keeld hakkab kehtima 2032. aastal. F-gaase sisaldavate kaheosaliste kliimaseadmete ja soojuspumpade osas leppisid kaasseadusandjad kokku täielikus keelustamises alates 2035. aastast ning varasemad tähtajad teatavat liiki kaheosalistele süsteemidele, millel on suurem globaalse soojenemise potentsiaal. Kui asjaomased seadmed on vajalikud ohutusnõuete täitmiseks, nähakse ette erandid. Esialgses kokkuleppes on ka võimalus vabastada piiratud arv soojuspumpadele kehtestatud täiendavaid kvoote, kui kavandatud keelud seaksid ohtu kava „REPowerEU“ kohaselt nõutava soojuspumpade kasutuselevõtu eesmärgi saavutamise.

Tekstis sätestatakse ka uus täielik keeld F-gaasidel põhinevatele keskpingejaotlatele, mille kasutamine lõpetatakse järk-järgult 2030. aastaks, ning keeld kõrgepingejaotlatele 2032. aastaks. Selles kehtestatakse kaskaadkasutuse põhimõte, mille kohaselt saab teha võimalikke erandeid keeldudele sõltuvalt F-gaasidest vabade alternatiivide pakkumismenetlusest. See hõlmab võimalust, et kõrgepingejaotlad kasutavad kaskaadkasutuse põhimõtte viimase abinõuna väga tugevat kasvuhoonegaasi SF6, lisades ühtlasi mitmeid kaitsemeetmeid selleks, et selline keeld ei seaks ohtu elektrivõrkude toimimist.

Esialgses kokkuleppes keelatakse mõned seadmed, mida on vaja olemasolevate seadmete parandamiseks ja hooldamiseks. Alates 2025. aastast keelatakse suure globaalse soojendamise potentsiaaliga F-gaase kasutavate jahutusseadmete teenindamine, välja arvatud juhul, kui gaase taasväärtustatakse või võetakse ringlusse, millisel juhul kohaldatakse nende suhtes erandit kuni 2030. aastani. Samasugune 2026. aastast kohaldatav keeld kehtestatakse kliimaseadmeid ja soojuspumpi teenindavatele seadmetele, mille suhtes kehtib kuni 2032. aastani erand taasväärtustatud või ringlussevõetud gaaside suhtes. Madalama globaalse soojenemise potentsiaaliga F-gaase kasutavate statsionaarsete jahutusseadmete suhtes, mis on ette nähtud toodete jahutamiseks temperatuurini alla –50 °C, kohaldatakse teeninduskeeldu 2032. aastast, kusjuures kohaldatakse püsierandit juhul, kui kasutatakse ringlussevõetud või taasväärtustatud gaase.

Tekstis kehtestatakse fluorosüsivesinike kvootide eraldamise hinnaks 3 eurot, mida korrigeeritakse inflatsiooniga. Osa tuludest kasutatakse F-gaaside määruse rakendamisega seotud halduskulude katmiseks ja ülejäänu suunatakse ELi üldeelarvesse.

Tekstis sätestatakse kohustuslik laiendatud tootjavastutuse süsteem alates 1. jaanuarist 2028 F-gaaside jaoks toodetes ja seadmetes, mis kuuluvad elektri- ja elektroonikaseadmete kategooriatesse, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2012/19/EL (elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kohta).

Esialgses tekstis nähakse ette, et liikmesriigid kehtestavad rikkumiste korral kohaldatavad tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Selliste karistuste hulgas peaksid olema vähemalt trahvid, toodete konfiskeerimine, toodete suhtes riigihangete ajutine välistamine ja ajutised kaubanduskeelud. Need peaksid olema kooskõlas keskkonnakuritegude direktiiviga ja riiklike õigussüsteemidega. Kui liikmesriigid otsustavad kehtestada künnise, peaks see ületama kehtestatud kvantitatiivset miinimumkünnist.

Osoonikihti kahandavad ained

Esialgses kokkuleppes kinnitati, et osoonikihti kahandavate ainete kasutamine on keelatud peaaegu kõigil juhtudel, välja arvatud vaid rangelt piiratud erandid. Tekst sisaldab erandit osoonikihti kahandavate ainete kasutamiseks lähteainena muude ainete tootmisel. Komisjonile tehakse ülesandeks korrapäraselt ajakohastada loetelu osoonikihti kahandavatest ainetest, mille lähteainena kasutamine on keelatud. Lähteainete alternatiivide kättesaadavust hinnatakse peamiselt rahvusvahelisel tasandil Montreali protokolli alusel. Kui aga rahvusvaheline eksperdirühm seda teatava aja jooksul ei tee, hindab komisjon kaitsemeetmena võimalikke alternatiive.

Samuti võimaldab tekst osoonikihti kahandavaid aineid kasutada rangetel tingimustel tootmise abiainetena, laborites ja erivahendite, näiteks sõjavarustuse ja lennukite tuleohutuse tagamiseks.

Võrreldes komisjoni ettepanekuga laiendatakse ajutises kokkuleppes hävitamiseks, ringlussevõtuks või taasväärtustamiseks kasutatavate osoonikihti kahandavate ainete taaskasutamise nõuet. See nõue hõlmab jahutus- ja kliimaseadmeid ning soojuspumpasid, lahusteid sisaldavaid seadmeid, tuletõrjesüsteeme ja tulekustuteid ning muid seadmeid, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav.

Tekst hõlmab ka kõiki osoonikihti kahandavaid aineid käsitlevat nõuet, mille kohaselt ettevõtjad peavad võtma ettevaatusabinõusid, et hoida ära ja minimeerida osoonikihti kahandavate ainete tahtmatut eraldumist ning tagada, et avastatud leke kõrvaldatakse põhjendamatu viivituseta.

Järgmised sammud

Mõlemad esialgsed kokkulepped esitatakse nüüd kinnitamiseks liikmesriikide esindajatele nõukogus (COREPER) ja parlamendi keskkonnakomisjonile. Pärast heakskiidu andmist peavad mõlemad institutsioonid teksti ametlikult vastu võtma, enne kui selle saab avaldada Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub.

Taustteave

Komisjon võttis 5. aprillil 2022 vastu fluoritud kasvuhoonegaase käsitleva määruse ettepaneku ja osoonikihti kahandavaid aineid käsitleva määruse ettepaneku. Parlament võttis oma seisukoha ettepaneku kohta vastu 30. märtsil 2023 ja nõukogu leppis 5. aprillil 2023 kokku üldises lähenemisviisis. F-gaasid avaldavad globaalsele soojenemisele mitusada tuhat korda suuremat mõju kui CO2. Osoonikihti kahandavad ained tekitavad augu osoonikihis, mis on Maa atmosfääri kiht, mis kaitseb vähki tekitava ultraviolettkiirguse eest.

F-gaase kasutatakse mitmesugustes igapäevastes toodetes, nagu külmkapid, kliimaseadmed ja ravimid. Need on kasutusel ka elektrisüsteemide soojuspumpades ja elektrisüsteemide jaotlaseadmetes.

Läbivaadatud määruse ettepanekuga pikendatakse ja karmistatakse tasuta kvootide eraldamise süsteemi fluorosüsivesinike turule laskmisel kuni 2030. aastani ning kehtestatakse uus kvoodisüsteem tootmiseks. Sellega kehtestatakse uued piirangud F-gaase sisaldavate seadmete ja toodete suuremale tüüpide arvule ning tugevdatakse karistustega sätteid nende piirangute rakendamise ja jõustamise kohta.