HKSi läbivaatamine toimub kiirkorras: Eesti suunad on õiged, aga konkreetsust ja jõulisust on vähe

Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS ehk EU ETS) läbivaatamine on liikunud kiiresti. Euroopa Komisjon esitas HKSi muutmise ettepanekute paketi 17. juulil 2026 ning seejärel alustas Eesti oma riiklike seisukohtade kujundamist ja huvirühmade kaasamist.

Eesti Keemiatööstuse Liit (EKTL) saatis oma ettepanekud ministeeriumile 21. augustil. Septembri alguses toimus kohtumine, kus tööstusele tutvustati Eesti seisukohtade kavandit. Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud seisukohad jõudsid Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni juba 10. septembril.

HKSi paketi menetlemisega Riigikogus saab tutvuda siin.

EKTL esindab Eesti tööstuse huve nii Eestis kui ka Euroopa tasandil

EKTL tegeleb HKSi paketiga kõigil Eesti keemiatööstuse jaoks olulistel suundadel. Koondame Eesti põlevkiviõlisektori vaadet ning osaleme oma Euroopa katusorganisatsiooni CEFIC vastavates töögruppides, kus kujundatakse keemiatööstuse üleseid seisukohti.

Samuti vahendame Eesti ja Euroopa keemiatööstuse vajadusi ja ettepanekuid Kliimaministeeriumile ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Eesti Euroopa Parlamendi saadikutele.

Üldjoontes leiame, et Eesti on riiklike seisukohtade kujundamisel liikunud õiges suunas, kuid mitmed olulised põhimõtted on meie hinnangul praegu sõnastatud liiga üldiselt ja ettevaatlikult. Loodame, et edasistes läbirääkimistes kaitseb Eesti tööstuse konkurentsivõimet konkreetselt ja jõuliselt.

EKTL peab seejuures eriti oluliseks järgmisi küsimusi.

1. HKS peab arvestama tegelike dekarboniseerimisvõimalustega

HKSi raamistik peab arvestama nn võimaldavate tingimustega (enabling conditions) ehk sellega, kas ettevõtetel on päriselt olemas vajalikud eeldused heitkoguste vähendamiseks.

See tähendab muu hulgas konkurentsivõimelise hinnaga vähese CO₂-heitega energia, vesiniku ja teiste energiakandjate, elektri- ja CO₂-taristu, vajalike tehnoloogiate ning toimivate ärimudelite ja turgude olemasolu.

Kui vajalikud tingimused ei ole veel loodud, peab HKS võimaldama sellega arvestada, sealhulgas tasuta kvootide ja heitkoguste vähendamise trajektoori kujundamisel. Dekarboniseerimise tempot ei saa vaadata lahus tehnoloogia, taristu ja majanduslike võimaluste tegelikust arengust.

2. Tasuta kvoote ei tohiks siduda konkreetsete investeerimiskohustustega

EKTL peab oluliseks eemaldada tasuta kvootide sidumine kohustusega teha konkreetseid investeeringuid.

Tasuta kvoodid on eelkõige süsinikulekke eest kaitsmise instrument, mitte investeeringute toetamise mehhanism. Ettevõte ei peaks kaotama süsinikulekke kaitset olukorras, kus nõutava investeeringu tegemiseks vajalik tehnoloogia, taristu või majanduslikult toimiv turg ei ole veel kättesaadav.

See on eriti oluline rahvusvahelises konkurentsis olevatele energiamahukatele tööstusharudele.

3. Tasuta kvootide süsteem vajab realistlikumaid aluseid

Muutmist vajab ka tasuta kvootide süsteem ise. EKTL peab vajalikuks muuta võrdlusalused realistlikumaks, suurendada tasuta kvootide puhvrit CSCFi rakendumise riski vähendamiseks ning muuta enampakkumise ja tasuta eraldise proportsiooni tasuta eraldise kasuks.

Võrdlusalused peaksid põhinema tegelikult saavutataval ning tehniliselt ja majanduslikult korrataval tulemusel, mitte ebarealistlikel eeldustel tehnoloogilise arengu kiiruse kohta.

Eesti põlevkiviõlitööstuse olukord vajab eraldi tähelepanu

Need muudatused on eriti olulised Eesti põlevkiviõlitööstusele. Ka nende rakendamisel jääb sektor tugevalt avatuks süsinikulekke riskile.

Põlevkiviõlitööstuse olukord erineb olulisel määral Euroopa keemia- ja rafineerimissektori keskmisest ning lähiaastatel ei ole süsiniku kogumise, kasutamise ja säilitamise ehk CCS/CCU lahendused sektorile vajalikus mahus realistlikult kättesaadavad.

Seetõttu peab EKTL vajalikuks muuta ka HKSi heitkoguste ülempiiri vähendamise trajektoori. Lineaarne vähendamistegur ehk LRF peaks olema Komisjoni ettepanekust oluliselt laugem, eelkõige perioodi esimeses osas. Komisjoni ettepanek näeb 2031–2035 ette 3,7% suuruse aastase lineaarse vähendamisteguri.

Laugem esialgne trajektoor arvestaks paremini raskesti dekarboniseeritavate sektorite tegeliku tehnoloogilise valmisolekuga. Just lähiaastatel on sellistel sektoritel kõige keerulisem saavutada kiireid täiendavaid heitkoguste vähendamisi.

HKS peab toetama dekarboniseerimist, mitte tööstuse lahkumist Euroopast

EKTL peab oluliseks, et HKS oleks dekarboniseerimise mootor, mitte tootmise ja heite Euroopast väljapoole ümberpaiknemise ajend.

Euroopa tööstuse konkurentsivõime, strateegiline autonoomia ja julgeolek peavad käima käsikäes kliimaeesmärkidega. HKSi edasine ülesehitus peab seetõttu võimaldama Euroopa tööstusel vähendada heitkoguseid viisil, mis säilitab samal ajal ettevõtete võime Euroopas investeerida, konkureerida ja tootmist jätkata.

Lisainfo: Euroopa Komisjoni ettepanek ELi heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamiseks