Uudis

Keemiatööstus liigub innovatsiooni suunal: OSKA avaldas värske valdkonnauuringu

Chemical Plant

Eesti keemiatööstus on jõudnud uude arenguetappi, mida iseloomustab suurema lisandväärtusega tootmine ning väiksema süsinikuheitmega tehnoloogiate kiire areng. OSKA värskest uuringust selgub, et sektor otsib aktiivselt võimalusi uute keskkonnasäästlike materjalide ja tehnoloogiate loomiseks ning rakendamiseks. Sellega kaasneb kasvav vajadus oskusliku tööjõu järele – enim napib insenere ja tehnikaalaste teadmistega oskustöötajaid.

Rohepööre kujundab keemiatööstuse tulevikku

OSKA uuringujuht Riina Tilk märgib, et keemiatööstus on üks energiamahukamaid valdkondi ning seetõttu mõjutavad rohepoliitika suundumused seda eriti tugevalt. Traditsiooniliste tootmisprotsesside kõrvale on tõusmas uued fookusvaldkonnad:

  • rohevesiniku, -ammoniaagi ja -metanooli tootmine,
  • CO₂ väärindamine uute materjalide loomiseks,
  • uue põlvkonna põlevkivitehnoloogia, mis käsitleb põlevkivi väärtusliku keemilise toorainena, mitte üksnes energiaallikana,
  • kaitsetööstuslikud arendused, sh lõhkeainete tootmise uued võimalused.

Koos tehnoloogiliste arengutega kasvab vajadus teadmiste ja oskuste järele kvaliteedijuhtimises, töö- ja keskkonnaohutuses, digitehnoloogias ning projektijuhtimises.

Hõive kasvab ja uus tööjõuvajadus on märkimisväärne

OSKA prognoosi järgi kasvab hõive valdkonna põhikutsealadel umbes 7% ehk 180 inimese võrra. Lisaks on vajalik ligi 600 töötajat pensionile minejate asendamiseks.

Eriti suur puudus on:

  • keemiaprotsesside operaatoritest,
  • tootmisoperaatoritest,
  • tööstusliku taustaga laborantidest,
  • inseneridest ja tippspetsialistidest, kellel on teadmised keemiainseneeriast ning materjalitehnoloogiast.

Hetkel koolitab keemiaprotsesside operaatoreid vaid Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, mis ei kata üle-eestilist tööjõuvajadust. OSKA soovitab laiendada vastavat kutseõpet teistesse piirkondadesse.

Haridussüsteemi roll: kitsaskohad algavad üldharidusest

Uuring rõhutab, et järelkasvu probleemid on laiahaardelised ning saavad alguse juba üldhariduses. Noorte vähene huvi tehnika- ja inseneriala vastu tuleneb mitmest tegurist:

  • reaalainete nõrk tase,
  • vähene teadlikkus insenerivaldkonna karjäärivõimalustest,
  • vananenud arusaam tööstusest.

Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Kärt Alaküla rõhutab, et reaalainete õpetamise kvaliteet on otsustava tähtsusega:
„Kui soovime, et Eestil oleks tulevikus piisavalt insenere ja tippspetsialiste, tuleb tagada pädevate õpetajate järelkasv ning suurendada noorte teadlikkust valdkonna võimalustest.“

OSKA soovitused hõlmavad muu hulgas:

  • uue tööstusliku keemiainseneeria magistriprogrammi loomist,
  • tööstusmagistrantuuri arendamist ettevõtete ja ülikoolide koostöös,
  • kutseõppes vastuvõtu suurendamist mehaanika, automaatika, mehhatroonika ja elektroonika erialadele,
  • tasuta mikrokvalifikatsioonide pakkumist täiskasvanutele.

Koostöö on võtmetähtsusega

Keemiaõpetuse ja teadlikkuse tõstmiseks on vajalik tihedam koostöö:

  • erialaliitude ja tööandjate,
  • karjäärinõustajate,
  • koolide ning
  • Eesti Keemiaõpetajate Liidu vahel.

See võimaldaks pakkuda noortele paremaid võimalusi reaalse tööstuskeskkonnaga tutvumiseks.

 

Uuringu materjalid

Uuringu veebiformaat võimaldab mugavalt sirvida, salvestada ja printida huvipakkuvaid peatükke, tabeleid ja jooniseid. Olemas on ka kujundatud PDF-teemaleht.

Infotund

OSKA keemiatööstuse uuringu avalik virtuaalne infotund toimub
Reede, 6. veebruar
Kell 14:00–15:00 (Teams)

Infotundi salvestatakse ning hiljem lisatakse järelvaatamise link OSKA kodulehele.