Uudis

Keskkonna omnibus - halduskoormuse vähendamine keskkonnaalases õigusloomes

AI-generated

Järgides oma lubadust vähendada Euroopa ettevõtete ja avaliku sektori asutuste halduskoormust, on Euroopa Komisjon algatanud järgmise omnibusi paketi koostamise protsessi, mille eesmärk on lihtsustada ja ühtlustada keskkonnaga seotud haldusnõudeid jäätmete, toodete ja tööstusheidete valdkonnas. Algatus vähendab halduskoormust, ilma et see mõjutaks õigusaktidega taotletavaid poliitilisi eesmärke. Samuti kaalub algatus keskkonnamõju hindamisega seotud lubade andmise vaidlustamist.

Esimese sammuna nn keskkonna omnibusi väljatöötamiseks algatas komisjon tagasiside andmise protsessi, mis kestis 22.07-10.09.25. Teiste seas esitasid oma ettepanekud kõik kolm EKTLi katusorganisatsiooni: Cefic, Cosmetics Europe ja A.I.S.E. Alljärgnevalt teeme koondülevaate peamistest seisukohtadest ja ettepanekutest, mida keemia- ja kosmeetikatööstus keskkonnaõiguse omnibusi paketi raames ootab.

Tööstus toetab algatust lihtsustada ja ühtlustada keskkonnaalaseid haldusnõudeid, tagades samal ajal ELi keskkonnaeesmärkide, looduse kaitse ning rahvusvaheliste kohustuste täitmise.

Tööstusheide ja lubade menetlus

  • Lubade väljastamise tähtajad: praegu on keskmine kestus 42 kuud; keemiatööstus soovitab piirata see maksimaalselt ühe aastaga ning luua lihtne vaidluste lahendamise mehhanism põhjendamatute kaebuste korral.

  • Positiivne kogemus Net-Zero Industry Act’i lühematest tähtaegadest (9–18 kuud) võiks laieneda kõigile projektidele, mitte ainult strateegilistele.

  • Vajalik on integreeritud keskkonnamõjude hindamine, et tasakaalustada erinevate keskkonnakomponentide (õhk, vesi, pinnas) mõjusid.

Keskkonnajuhtimissüsteemid (EMS) ja kemikaaliandmed

  • Tööstus nõustub, et keskkonnajuhtimissüsteemid (EMS) peaksid olema olemas ja auditeeritavad, kuid mitte tööstusheidete direktiivi lahutamatu osana.

  • EMS-i ei tohiks siduda loamenetlusega, kuna see tekitaks dubleerimist ja viivitusi.

  • Kemikaaliinventuuri nõue IED raames on dubleeriv, sest sama reguleerivad juba REACH ja tööohutus. Tööstus soovitab see kohustus kustutada.

Andmete esitamine

  • Vältida topeltraporteerimist, luues liikmesriikides üks digitaalne platvorm kõigi keskkonnaandmete jaoks (õhk, vesi, jäätmed, heited).

  • Platvorm vähendaks dubleerimist, ühtlustaks mõõtühikuid ja parandaks andmete kvaliteeti.

  • Samuti tuleks harmoniseerida mikroplasti (plastpelletite jmt) lekete raporteerimise nõuded.

Muud küsimused

  • Emissioonipiirväärtuste seadmine: tuleb arvestada terviklikku mõju (ressursitõhusus, ristmõjud), mitte ainult üksikuid saasteaineid. Vajalikud on ELi-ülesed juhised.

  • Transformatsiooniplaanid: eesmärk on toetatav, kuid liiga detailne nõudmine looks liigset bürokraatiat. Delegeeritud määrus 2026. aastaks peab olema realistlik ja paindlik.

  • Keskkonnaindikaatorid tuleks kehtestada ELi tasandil, mitte liikmesriikide kaupa, et tagada ühtlane tase.

  • Audititsüklid peaksid olema kooskõlas rahvusvaheliste standarditega (nt ISO).

Veepoliitika

  • Vajalik on üle vaadata põhimõtted „one-out-all-out“ ja „mittehalvendamine“, sest üha rangemate piirväärtuste tõttu muutub „hea keemiline seisund“ praktiliselt kättesaamatuks ja takistab lubade andmist.

  • UWWTD

    • Peatada EPR-skeemi rakendamine: kosmeetikatööstus soovitab ajutiselt peatada UWWTD sätete rakendamise, mis on seotud laiendatud tootjavastutuse (EPR) skeemiga. See paus võimaldaks põhjalikku ülevaatust ja EPR-skeemi kohandamist, et tagada selle põhinemine usaldusväärsetel ja täpsetel andmetel ning õiglane „saastaja maksab“ põhimõtte rakendamine. Võttes aega selle lähenemisviisi täiustamiseks, on võimalik kõrvaldada kõik puudused mõjuhinnangus nii EPR-skeemi kulude kui ka toksilise koormuse panuse osas ning tagada, et rahaline ja halduskoormus oleks õiglaselt jagatud kõikide asjakohaste osapoolte vahel vastavalt nende panusele reovee saastesse.
    • UWWTD EPR-sätete ülevaatamine ja lihtsustamine: tööstus soovitab üle vaadata UWWTD sätted seoses laiendatud tootjavastutuse (EPR) skeemiga, et töötada välja mudel, mis keskendub saastet põhjustavatele ainetele, mitte sektoritele, kust need pärinevad. See tähendab üleminekut sektoripõhiselt ainepõhisele lähenemisele ehk sektorineutraalsele mudelile. Selline lähenemine loob võrdse mänguvälja, õiglasema ja tõhusama süsteemi ning tagab, et kõik asjakohased mikrosaasteained oleksid kaetud, sõltumata nende allikast. Samuti tagab see, et rahalised ja halduslikud kohustused määratakse saastet põhjustavate ainete, mitte päritolusektori järgi. Keskendudes konkreetsetele mikrosaasteainetele, julgustab süsteem kõiki asjakohaseid osapooli rakendama ökodisaini praktikaid ning aitama kaasa mikrosaasteainete heitmete vähendamisele linnade reovees.
    • Rakendusmeetodite ühtlustamine: tööstus soovitab, et liikmesriigid ühtlustaksid rakendusmeetodid, et tagada järjepidevus ja õiglus laiendatud tootjavastutuse (EPR) skeemi rakendamisel. Ühtsete standardite ja praktikate kehtestamise kaudu saavad liikmesriigid luua ettevõtetele võrdse mänguvälja. Selline ühtlustamine lihtsustab mitte ainult vastavuse tagamist, vaid soodustab ka koostööd ja teadmiste jagamist erinevate sidusrühmade vahel. Tulemuseks on, et ettevõtted on enam motiveeritud rakendama ökodisaini praktikaid, mis viib säästlikumate ja keskkonnasõbralikumate toodete arendamiseni. Lõppkokkuvõttes aitab see lähenemine kaasa üldisele eesmärgile vähendada mikrosaasteainete sisaldust linnade reovees ja kaitsta keskkonda.

Jäätmed ja ringmajandus

  • Vajalik kiire arendus ja õiguslik raamistik uutele ringlussevõtu tehnoloogiatele (nt keemiline ringlussevõtt).

  • End-of-Waste ja kõrvalsaaduste kriteeriumid tuleks ühtlustada ELis, et vältida erinevate tõlgenduste tõttu tekkinud takistusi.

  • Plastijäätmete vedu ELi sees peab olema lihtsam ja ühtlustatud – praegused piirangud takistavad ringmajanduse eesmärke.

  • Tootjavastutuse skeemid vajavad ühtlustamist, digiteerimist ja koostööd tööstusega, vältides aga tootenõuete seadmist.

  • PPWR

    • Miinimum PCR-plasti sisalduse metoodika (artikkel 7): tööstus soovitab kohandada artiklit 7 vastavalt ühekordsete plasttoodete direktiivi (EL) 2019/904 arvutusmetoodikale, nii et PCR-plasti miinimumsisaldust arvutatakse ettevõtte EL turule igal aastal toodud kõigi pakendite keskmisena. Selle metoodika kaudu saavad ettevõtted teatud pakendites PCR-sisu viia üle miinimumnõude, et kompenseerida pakendeid, mis tehnilistel põhjustel ei saa piisavalt PCR-i sisaldada. See on eriti oluline tootmisüksustele, mis on spetsialiseerunud kitsale valikule pakendivormidele, millel on väga spetsiifilised tehnilised nõuded. Nendel tehastel on piiratud paindlikkus PCR-plasti miinimumnõuete täitmisel, kuna taaskasutatud materjalide kasutamist piiravad nende pakendite ranged jõudlus- ja ohutusstandardid.
    • Pakendamise minimeerimine ja levinumad pakenditüübid ja -vormid (artikkel 10): arvestades olulisi rakendusprobleeme ja soovimatuid tagajärgi, soovitame artikli 10 lõike 3 konkreetse sätte, mis käsitleb piiranguid levinumatele pakenditüüpidele ja -vormidele, kustutamist. Pakendamise minimeerimine peaks tuginema üldisele minimeerimise põhimõttele artikli 10 lõikes 1, lisas IV toodud jõudlusnäitajatele ning ühtlustatud metoodikale minimeerimisnõuete täitmise mõõtmiseks artikli 10 lõikes 3.
    • Ühtlustatud jäätmete sorteerimise märgistussüsteem (artikkel 12): soovitame, et ühtne süsteem annaks täieliku paindlikkuse erinevate märgistuse variantide kasutamiseks, nagu prototüübist nähtub, lubades eelistada mustvalgeid ja läbipaistvaid variante värviliste asemel. Samuti ei tohiks märgistussüsteem nõuda ega soovitada tekstide kasutamist pakenditel. Ühtne süsteem peaks andma ettevõtetele vabaduse valida, kus info esitada (näiteks iga komponendi peal, ühe komponendi peal, ainult teisese pakendi peal või grupipakendi peal). Tootjad peaksid aga alati arvestama tarbijatele nähtavuse ja loetavuse eesmärke.
    • Märgistuse ja liigse pakendi nõuete tähtaegade ühtlustamine (artiklid 12 ja 24): soovitame artikli 24 tähtaega, mis käsitleb tühja ruumi suhet, ühtlustada artikliga 12, lükates „liigse pakendi“ kohustuse edasi 12. augustini 2028. See võimaldab koordineeritud üleminekut ning väldib pakendite järjestikust ümberkujundamist, lisakulusid ja tarbetut jäätmekogust.
    • Aruandluskohustuste lihtsustamine: aruandluskohustuste selguse tagamiseks soovitame, et ainult esimene turule toimetaja vastutaks kogu dokumentatsiooni koostamise eest. Järgmised kasutajad, vahendajad ja levitajad peaksid esitama ainult vastavusdeklaratsiooni, näiteks vastavussertifikaadi, ning olema vabastatud ulatusliku dokumentatsiooni koostamisest. Lisaks tuleks PPWR aruandluskohustusi sujuvamaks muuta, et vältida dubleerimist CSRD-ga, eriti taaskasutatavuse (artikkel 6) ja korduskasutusmäära (artikkel 29) osas.

    • Pakendid: vähendada raportite sagedust (kvartali asemel kord aastas), luua ühtne ELi digitaalne süsteem, ning enne korduskasutuse kohustuste kehtestamist teha põhjalik mõjuhinnang.

Tooted ja ökodisain (ESPR)

  • „Probleemsete ainete“ definitsioon ESPR-is tuleks täpsustada: keskenduda ainult neile, mis reaalselt takistavad materjalide taaskasutust või ringlussevõttu.

  • Toodete info Digitaalses Tootepassis peab olema praktiline, hallatav ja kasulik, mitte üleliigne (detailsus ei tohiks ületada ohutuskaardis nõutavat ainete/segude teavet).

  • Termin „Substance of Concern“ tuleks ühtlustada eri regulatsioonides.

  • Müümata tarbekaupade aruandluse kontrollimine (ESPR artikkel 24 ja sellega seotud rakendusakt): tööstus soovitab luua kontrollisüsteemi, mis põhineb riskipõhisel lähenemisel ja mida viivad läbi riiklikud pädevad asutused, kasutades ESPR-i artikli 24 lõiku 2 ja XI peatüki turujärelevalve vahendeid. See süsteem on kuluefektiivne, vähendab sõltuvust kolmandatest osapooltest ja võimaldab paindlikku, riskipõhist jõustamist.
  • Müümata tarbekaupade aruandluse rakendamise tähtaegade ühtlustamine (artikkel 24): soovitame komisjonil lükata edasi artikli 24 aruandluskohustuse kohaldamine ning ühtlustada see rakendusakti eelnõus kavandatud aruandevormi rakendamise ajakavaga aastatel 2027–2028. Ettevõtete aruanded ilma ühtse vormita tooksid kaasa ebajärjekindla teabe avalikustamise, ilma tähenduslike ja võrreldavate andmeteta. Vastupidi, aruandluskohustuse edasilükkamine ja selle kooskõlastamine ühtse vormi rakendamisega tagab, et ettevõtetel on rohkem aega ja ressursse ühtlustatud, võrreldavate ja koondatavate andmete koostamiseks, mis teenivad tõhusalt määruse eesmärke ja võimaldavad komisjonil ja riiklikel asutustel jõustamist.
  • Teatud müümata tarbekaupade aruandlusvabastus (artiklid 24 ja 25): tööstus soovitab muuta ESPR-i artiklit 24 nii, et aruandluskohustus ei kehtiks ettevõtetele, kes kõrvaldavad müümata tarbekaupu üksnes põhjendatud põhjustel, nagu on määratletud ESPR-i artikli 25 lõikes 5 määruses (EL) 2024/1781.

REACH

  • Erandina lubatud mikroplastide kasutamise aruandlus: tööstus soovitab tühistada aruandluskohustused, mis on sätestatud Komisjoni määruses (EL) 2023/2055. Selle aruandluskohustuse kehtestamine lisab ettevõtetele ebavajalikku keerukust ja kulusid, ilma et see tooks kaasa käegakatsutavat kasu.