EKTL tõi majandus- ja tööstusminister Liina Vahtrase ümarlaual esile tööstuse konkurentsivõime võtmeküsimused
13. oktoobril 2026 osales Eesti Keemiatööstuse Liit majandus- ja tööstusminister Liina Vahtrase kokku kutsutud ettevõtjate ümarlaual. Kohtumise eesmärk oli tutvustada ministeeriumi lähiaja tööplaane, saada ülevaade ettevõtlusorganisatsioonide prioriteetidest ning arutada Eesti majanduse konkurentsivõimet mõjutavaid väljakutseid.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtjate ümarlaud on koostööplatvorm, kus ministeerium ja ettevõtlusorganisatsioonid arutavad Eesti majanduse arengut, ettevõtluskeskkonda ning strateegilisi eesmärke. Tänavuse kohtumise fookuses olid muu hulgas majanduskasvu edendamine, bürokraatia vähendamine, investeeringute toetamine, innovatsioon ning tööjõuga seotud küsimused.
Ümarlaual tõi EKTL esile kolm tööstuse jaoks võtmetähtsusega teemat.
Tööstuse konkurentsivõime ja dekarboniseerimise tingimused
EKTL rõhutas, et Eesti tööstuse konkurentsivõime säilitamiseks tuleb kliima- ja tööstuspoliitikat kujundada viisil, mis arvestab ettevõtete investeerimisvõime, tootmise jätkusuutlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsiga. Erilist tähelepanu vajavad Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) ja süsiniku piirimeetme (CBAM) arengud ning nende mõju Eesti ettevõtetele.
Liit peab oluliseks, et MKM võtaks senisest aktiivsema rolli tööstuse dekarboniseerimisega seotud majanduslike mõjude käsitlemisel ning tööstuse konkurentsivõime kaitsmisel. Samuti rõhutati vajadust siduda keskkonnaeesmärkide saavutamine tööstuse arengu ja investeeringute kasvuga.
Proportsionaalne ja rakendatav regulatiivne keskkond
EKTL tõi välja, et ettevõtete konkurentsivõime sõltub üha enam regulatiivse keskkonna kvaliteedist. Liidu hinnangul tuleb vähendada ebaproportsionaalset halduskoormust ning tagada, et õigusaktid põhineksid teadusel, oleksid proportsionaalsed ja ettevõtetele praktikas rakendatavad.
Oluliseks peetakse kolme põhimõtet:
- Euroopa Liidu õigusaktide rakendamisel tuleb vältida põhjendamatute lisanõuete kehtestamist;
- enne regulatsioonide vastuvõtmist peab läbi viima sisulise mõjuanalüüsi ettevõtetele ja investeeringutele;
- regulatsioonide kujundamisel tuleb senisest tugevamalt arvestada ettevõtluse ja majanduse vaatenurgaga.
Planeerimise ja loamenetluste lihtsustamine
Kolmanda olulise teemana käsitles EKTL planeerimis- ja loamenetluste tõhustamist. Ettevõtete hinnangul mõjutavad menetluste pikkus ja keerukus otseselt investeerimisotsuseid ning uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.
Liit rõhutas vajadust parandada riigiasutuste ja ettevõtete vahelist koostööd, lühendada menetlusaegu ning muuta nõuete rakendamine prognoositavamaks. Samuti peeti oluliseks, et ettevõtluse arendamise, innovatsiooni toetamise ja järelevalvega tegelevate asutuste tegevus oleks paremini koordineeritud ning toetaks Eesti ettevõtete arengut.
EKTL ootused MKMile
EKTL ootab, et MKM võtaks aktiivsema eestvedaja rolli tööstuse konkurentsivõime kaitsmisel, panustaks jõulisemalt tööstuse dekarboniseerimise majanduslike tingimuste kujundamisse ning aitaks kaasa regulatiivse keskkonna lihtsustamisele ja ettevõtjasõbralikuma riigihalduse kujundamisele. Liidu hinnangul tuleb keskkonnaeesmärkide saavutamist, tööstuse arengut ja investeeringute kasvu käsitleda omavahel seotud eesmärkidena, mille saavutamiseks on vaja teaduspõhist poliitikakujundamist, kvaliteetseid mõjuanalüüse ja tihedat koostööd ettevõtjatega.