Jõustus tarbija võimestamise direktiiv: keelustati mitmed levinud kaubandustavad

Pexels

27.03.24 jõustus direktiiv  (EL) 2024/825, millega muudetakse direktiive 2005/29/EÜ ja 2011/83/EL seoses tarbijate võimestamisega rohepöördel, tagades neile parema kaitse ebaausate tavade eest ja parema teabe esitamise.

Direktiivi eesmärk on anda tarbijatele enne toote ostmist paremat ja ühtlustatud teavet selle vastupidavuse ja parandatavuse kohta.

Samuti keelab see niisuguste kestlikkusmärgiste kasutamise, mis ei põhine sertifitseerimissüsteemil või mida ei ole kehtestanud avaliku sektori asutused, lisades need tavad direktiivi 2005/29/EÜ I lisa loetellu (keelatud tavad). Enne kestlikkusmärgise esitamist peaks kaupleja tagama, et see vastab sertifitseerimissüsteemi üldsusele kättesaadavate tingimuste kohaselt minimaalsetele läbipaistvuse ja usaldusväärsuse tingimustele, mis hõlmavad süsteemi nõuetele vastavust jälgiva objektiivse seire olemasolu. Sellist seiret peaks läbi viima kolmas isik, kelle pädevus ja sõltumatus nii süsteemi omanikust kui ka kauplejast on tagatud rahvusvaheliste, liidu või riiklike standardite ja menetluste alusel, näiteks tõendades vastavust asjakohastele rahvusvahelistele standarditele, nagu ISO 17065 või määruses (EÜ) nr 765/2008 (4) sätestatud mehhanismide kaudu.

Lisaks keelatakse üldiste keskkonnaväidete esitamine, millel puudub väite seisukohast asjakohane tunnustatud suurepärane keskkonnatoime. Üldiste keskkonnaväidete hulka kuuluvad näiteks „keskkonnasõbralik“, „ökosõbralik“, „keskkonnasäästlik“, „loodussõbralik“, „ökoloogiline“, „keskkonnanõuetele vastav“, „kliimasõbralik“, „keskkonnast hooliv“, „süsinikusõbralik“, „energiatõhus“, „biolagunev“, „biopõhine“ või muu samalaadne väljend, mis viitab suurepärasele keskkonnatoimele või loob sellest mulje. Sellised üldised keskkonnaväited tuleks keelata, kui tunnustatud suurepärast keskkonnatoimet ei ole võimalik tõendada. Kui keskkonnaväite kirjeldus on esitatud selgelt ja hästi märgatavalt sama kanali vahendusel, näiteks samas reklaamilõigus, toote pakendil või internetipõhisel müügiliidesel, ei loeta keskkonnaväidet üldiseks keskkonnaväiteks.

Keelatakse ka kasvuhoonegaaside heite kompenseerimise alusel esitatavad väited, et tootel, olgu see kaup või teenus, on keskkonnale kasvuhoonegaaside heite seisukohast neutraalne, väiksem või positiivne mõju. Sellised väited tuleks kõigil tingimustel keelata ja lisada direktiivi 2005/29/EÜ I lisa loetellu, kuna need eksitavad tarbijaid, pannes neid uskuma, et sellised väited on seotud toote endaga või selle toote tarnimise ja tootmisega, või kuna need jätavad tarbijatele vale mulje, et selle toote tarbimisel ei ole keskkonnamõju. Sellised väited on näiteks „kliimaneutraalne“, „sertifitseeritud CO2-neutraalne“, „süsinikpositiivne“, „nullnetoheitega“, „kliimakompenseeritud“, „väiksema kliimamõjuga“ ja „väike CO2 jalajälg“. Selliseid väiteid tuleks lubada üksnes juhul, kui need põhinevad asjaomase toote olelusringi tegelikul mõjul, mitte kasvuhoonegaaside heite kompenseerimisel väljaspool toote väärtusahelat, kuna need ei ole samad asjad.

Tegemist pole ammendava loeteluga keelatud kaubandustavadest – vt täpsemalt direktiivist.