Riigikogu võttis vastu jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muudatuse

pexels

Riigikogu võttis 21. aprillil vastu jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seaduse, mis toob igapäevaellu kaasa mõningaid muutusi. Seadus hakkas kehtima 15. maist 2021. Neist üks rohkelt kõneainet pakkunud ja meid kõiki puudutav nõue on, et biojäätmeid peab kõikjal Eestis saama hiljemalt 2023. aasta lõpust tekkekohal ära anda. Biojäätmete liigiti kogumine on küll olnud kohustuslik ka varem, kuid seni pole kohalikud omavalitsused pidanud tagama nende tekkekohal äraandmise võimalust või on seda teinud vaid alates teatava arvu korteritega majade puhul. Seetõttu satub liiga palju biojäätmeid näiteks pakendi hulka, mis omakorda muudab keeruliseks taaskasutuse või ringlusesse saatmise. Nüüd on seaduses kirjas, et biojäätmeid peab saama tekkekohal ära anda hiljemalt 2023. aasta lõpust.

Lisaks antakse kohalikele omavalitsustele õigus tühjendada täitunud pakendikonteinereid ja hiljem kulu vastutajalt sisse nõuda. Seoses pakendikonteineritega, mis on praegu tihtilugu ületäitunud, saavad nüüd kohalikud omavalitsused õiguse niisugused pakendikonteinerid tühjendada ning hiljem kulu vastutajalt sisse nõuda. Enne, kui omavalitsus konteinerit tühjendab või selle ümbrusest pakendijäätmete äraveo korraldab, tuleb anda taaskasutusorganisatsioonile võimalus kohustuste täitmiseks. Hiljemalt 2025. aastast peavad kohalikud omavalitsused korraldama oma territooriumil ka tekstiilijäätmete liigiti kogumise.

Oluline osa muudatustest keskendub laiendatud tootjavastutuse nõuete täpsustamisele ja täiendamisele. Kehtestatakse enesekontrollisüsteemi kohustus pakendiettevõtjatele, taaskasutusorganisatsioonidele, probleemtoodete tootjatele ja tootjate ühendustele, kuid leevendatakse pakendiettevõtjate kohustusi seoses audiitorkontrolliga. Pakendivaldkonnas tekib pakendiettevõtjatel võimalus vabatahtlikult rakendada tagatisraha ka kange ja lahja alkohoolse joogi ja siirupi pakenditele.

Seadusemuudatus kohustab teatud ettevõtteid esitama Euroopa Kemikaaliameti andmebaasi teavet oma toodetest, milles sisaldub väga ohtlikke aineid kontsentratsioonis üle 0,1 massiprotsendi. Seeläbi jõuab teave toodetes sisalduvatest väga ohtlikest ainetest ka jäätmekäitlejateni. Veel saab edaspidi paindlikumalt otsustada selle üle, kas jäätmekäitluses on toimunud jäätmete lakkamine ning neist saanud toode. Karmistatakse ka erinevate jäätmerikkumiste maksimaalseid trahvimäärasid, et tagada karistuste proportsionaalsus rikkumiste tõsidusega.

Seadusemuudatusega seatakse olmejäätmete ringlussevõtule järgmiseks 15 aastaks uued, ambitsioonikamad eesmärgid. Aastaks 2025 tõuseb olmejäätmete ringlussevõtu ja korduskasutamiseks ettevalmistamise sihttase 55 protsendini, aastaks 2030 60 protsendini ning aastaks 2035 tuleb olmejäätmeid ringlusesse võtta juba 65 protsenti. Uued sihtarvud seatakse ka pakendijäätmete ringlussevõtule, mis peab hiljemalt aastaks 2030 tõusma 70 protsendini. Samuti seatakse piirangud liigiti kogutud olmejäätmete ladestamisele ja põletamisele. Aastaks 2035 tuleb vähendada olmejäätmete ladestamist vähemalt 10%-ni üldkogusest. 2019. aastal ladestati 17% olmejäätmetest.

Keskkonnaministeeriumi selgituste kohaselt on need muudatused alles esimene etapp. Järgmiste sammudena tulevad arutluse alla plasti kasutamise vähendamine ja pakendivaldkonna arendamine. Ülevaade jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muudatustest on leitavad SIIN.