Ringmajanduse aastakonverents: keemiatööstus ringmajanduse keskmes

8. aprillil 2026 toimus TalTechis ringmajanduse aastakonverents „Tootmine, ressursid ja loodushoid“, mis tõi kokku tööstuse, teaduse ja avaliku sektori esindajad arutama, kuidas kasutada Eesti ressursse targemalt ning luua suuremat lisandväärtust. Konverents keskendus küsimusele, kuidas ühendada tõhus tootmine ja vastutustundlik loodushoid ning kuidas viia ringmajanduse põhimõtted praktilisse ellu.

Konverentsi aruteludest jäi kõlama selge sõnum: ringmajandus ei ole ainult jäätmeküsimus, vaid laiem majandusmudel, mis mõjutab nii tootmise efektiivsust, toormejulgeolekut kui ka ettevõtete konkurentsivõimet.

Keemiatööstus kui lahenduste võti

Ühe keskse teemana käsitleti keemiatööstuse rolli ringmajanduses. Kuigi avalikkuses kiputakse keemiatööstust sageli nägema probleemina, rõhutati konverentsil ja sellele eelnenud aruteludes, et tegelikult on tegemist olulise osa lahendusest.

Professor Riina Aava sõnul on arusaam keemiatööstusest kui vaid saastavast ja vananenud valdkonnast liiga kitsas. Keemia ja keemiatehnoloogiad on hädavajalikud selleks, et muuta ressursikasutus tõhusamaks, vähendada jäätmete teket ning arendada uusi materjale ja tootmisviise.

Eriti oluline on see seetõttu, et enamik ressursse – olgu need biopõhised või mineraalsed – vajavad ümbertöötlemiseks ja väärindamiseks just keemilisi protsesse. Ilma keemiatehnoloogiata ei ole võimalik neid materjale laialdaselt ringlusse tagasi suunata ega nende väärtust maksimaalselt ära kasutada.

Rohkem väärtust olemasolevatest ressurssidest

Konverentsil rõhutati, et Eesti majanduse üks võtmeküsimusi on ressursside parem väärindamine. See tähendab liikumist madala lisandväärtusega kasutusest kõrgema lisandväärtusega toodete suunas ning materjalide elutsükli pikendamist.

Keemiatööstusel on siin oluline roll, kuna see võimaldab muuta tootmise kõrvalproduktid uueks toormeks ning arendada lahendusi, kus materjalid kavandatakse juba algselt kestlikuks ja korduvkasutatavaks. Ringmajandus ei tähenda seega ainult ringlussevõttu, vaid terviklikku lähenemist tootearendusele ja tootmisele.

Väljakutsed: innovatsioon ja riskivalmidus

Kuigi tehnoloogilised võimalused on kiiresti arenenud, tõstatus konverentsil ka oluline kitsaskoht – innovatsiooni aeglane rakendumine. Uued keemiatehnoloogiad ja ringmajanduslikud lahendused eeldavad investeeringuid ning valmisolekut võtta riske, mida ettevõtted ja investorid sageli väldivad.

See pidurdab uute lahenduste jõudmist turule ning tähendab, et olemasolev ressursipotentsiaal ei ole täielikult kasutatud. Lahendusena nähti tugevamat koostööd teaduse, tööstuse ja avaliku sektori vahel, et vähendada riske ja kiirendada innovatsiooni.

Ringmajandus kui uus normaalsus

Konverentsi laiem järeldus oli, et ringmajandus ei ole enam tulevikuteema, vaid muutumas majanduse uueks normaalsuseks. Ressursitõhusus, materjalide korduskasutus ja väärtusahela pikendamine peavad muutuma loomulikuks osaks tootmisest ja ärimudelitest.

Keemiatööstus on selles muutuses keskne – mitte ainult kui tootmissektor, vaid kui tehnoloogiline võimaldaja, mis aitab luua uusi lahendusi ja vähendada sõltuvust esmastest toorainetest.

Allikad:

Rohkem väärtust, vähem raiskamist: kuidas ressursse targemalt kasutada (Trialoog)

Riina Aav: keemiatööstus ei ole probleem, vaid osa lahendusest (Trialoog)