Jätkusuutlikkust on sõltuvalt kontekstist ja eesmärkidest erineval moel defineeritud ja täpsustatud ning mõiste kohaldamisala jätkab laienemist ka tänapäeval. Üldistatult peetakse jätkusuutlikkuse raames silmas võimet säilida või kesta – kusjuures selle eesmärgi poole püüeldakse sihipärase arenguprotsessi kaudu, mis hõlmab endas inimeste elukvaliteedi tõstmist harmoonias loodusressursside ja keskkonna talumisvõimega.
Seega jätkusuutlikkus ei tähenda pelgalt keskkonnahoidu, vaid kätkeb endas selget majanduslikku, sotsiaalset ja viimasel ajal ka institutsionaalset mõõdet.
Jätkusuutlik areng on tasakaalustamise kunst, mis seab eesmärgiks leida tasakaal majanduskasvu, sotsiaalsfääri, looduskeskkonna ja muude eluvaldkondade vahel ning otsib võimalusi, mis tagaksid täisväärtusliku ühiskonnaelu jätkumise praegustele ja tulevastele põlvedele.
Jätkusuutlikkus keemiatööstuses
EKTL ja meie liikmed on professionaalsed keemiatööstuse ettevõtted, kelle põhieesmärk on pikaajaline ja kohanemisvõimeline äritegevus, mis toodab stabiilset lisandväärtust. Selle raames püütakse tagada majanduskasvu, toodangu kvaliteeti ning töötajate ja klientide heaolu keskkonnateadliku planeerimise, piiratud ressursside säästliku ja innovatiivse kasutuse, uute tehnoloogiate rakendamise ning materjalide ringlussevõtu kaudu. Samal ajal on olulised ka toetav seadusandlus, investeerimiskeskkond ning avalikkuse teadlikkus ja hoiakud – nende kujundamisse püüab EKTL samuti oma pädevuse piires jõudumööda panustada.
Üha enam kasvab tähelepanu rohepesule. Termin rohepesu tähendab, et ettevõtted end reklaamides või muus välises suhtluses teesklevad olla rohelisemad või jätkusuutlikumad kui nad tegelikult on. See on pettuse vorm. Kasvav trend on ka rohelise väidete arv.
Näiteks säästvaid puhastusvahendeid tõlgendatakse sageli kui looduslikke puhastusvahendid. Looduslik aga mitte alati ei võrdsusta säästvaga Jätkusuutlikkus on seotud peale keskkonna ka muude teemadega, näiteks hea tervis, heaolu ja sooline võrdõiguslikkus. Rohelised väited, mis on seotud keskkonnamõjuga kuid ka jätkusuutlikkuse väited võivad kajastada muid jätkusuutlikkusega seotud teemasid. Ebaausate kaubandustavade direktiivis (2005/29 / EÜ) ei ole sätestatud konkreetseid reegleid keskkonna- ja jätkusuutlikkuse väited. Siiski direktiivis öeldakse, et järgmist peetakse eksitavaks kaubandustavaks: Tarbijatele õigusaktidega antud õiguste esitlemine ettevõtja eripakkumisena. See tähendab, et ei ole lubatud väita, et toode vastab kohaldatavatele õigusaktidele
Ebaausate kaubandustavade direktiivis lähtutakse kokkuvõttes kahest peamisest põhimõttest keskkonnaalaste väidete suhtes:
1) Ettevõtjad peavad esitama oma keskkonnahoidlikkust käsitlevad väited selgelt, konkreetselt, täpselt ja ühetähenduslikult, vältimaks tarbijate eksitamist.
2) Ettevõtjatel peavad olema oma väidete kinnitamiseks tõendid ja nad peavad olema valmis esitama need väite vaidlustamise korral arusaadaval viisil pädevatele täitevasutustele.
Hoolime ja Vastutame (Responsible Care)
Hoolime ja Vastutame on 1984.a. Kanadas tekkinud keemiatööstuse ülemaailmselt levinud algatus, kus ettevõtted on otsustanud keemiatööstuse liitude kaudu teha koostööd toodete ja tehnoloogiliste protsesside tervishoiu, ohutuse ja keskkonnakaitse alaste näitajate pidevaks parendamiseks nii, et ettevõtted saaksid anda oma panuse nii kohaliku piirkonna kui kogu ühiskonna säästvasse arengusse.
Eesti Keemiatööstuse Liit ühines Hoolime ja Vastutame algatusega 2002.a. augustikuus. Programmi läbiviimiseks on moodustatud juhtkomitee ja tänaseks on ühinenud 13 ettevõtet: Viru Keemia Grupp AS, NPM Silmet OÜ, Eastman Specialities OÜ, Tikkurila AS, AS Kemivesi, Algol Eesti OÜ, AS Orto, Bang & Bonsomer Eesti OÜ, OÜ Recticel, AS Chemi-Pharm, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, Ingle AS ja Mayeri Industries AS.
Ringmajandus
Ringmajandus on majandus, kus rõhk on mittebioloogiliste ressursside ja materjalide taas- ja korduskasutusel ning toodete parandamisel ja kokkukogumisel nende olelusringi lõpus, kus materjalide eraldamise teel võimaldatakse neid kasutada uute toodete valmistamiseks.
Ringmajanduse peamine eesmärk on majanduskasvu lahti sidumine esmase tooraine kasutusest selliselt, et säilitada materjalide ja toodete väärtust võimalikult kaua. Jäätmeteket ja materjalide kasutust on kavas vähendada miinimumini ning kui toote kasutusaeg on jõudnud lõpule, hoitakse materjal ringluses ja kasutatakse seda üha uuesti, et luua rohkem lisaväärtust
Ringmajanduse kaugem eesmärk peaks seisnema liikumises jäätmehoolduselt ressursside juhtimisele.
Energia- ja ressursitõhusus
Ressursid nagu vesi, pinnas, puhas õhk ja ökosüsteemi teenused on meie tervise, elukvaliteedi ja majandustegevuse jaoks väga olulised. Varud on aga piiratud ja kasvav konkurents loodusressursside osas tekitab nende nappuse ja tõstab hindu. Lisaks ressursside säästmisele on oluline rõhk töökindluse tõstmisel, et vältida tõrkeid ettevõtte igapäevases töös ja tagada tavapärane toimimine.
Ressursitõhus tootmine aitab ettevõtetel luua väiksema materjalikuluga suuremat väärtust. Selle põhimõtted annavad ettevõtjale just need vajalikud abinõud, tehnoloogiad ja lahendused, mis aitavad muuta tootmise efektiivsemaks ning hoida kokku ressursse ja kulusid.
