EKTLi märkused ja ettepanekud jäätme-, pakendi- ja teiste seaduste muutmise väljatöötamiskavatsuse eelnõu kohta
Eesti Keemiatööstuse Liit (EKTL) toetab Jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste muutmise väljatöötamiskavatsuse eelnõu (edaspidi jäätmereformi) eesmärki, mis on suunatud olmejäätmete ringlussesse võtmise määra eesmärkide täitmiseks. Edukaks jäätmereformiks on vaja selgeid eesmärke, mõõdikud, tegevuskava, mõjuhinnangut ja igale jäätmeturu osapoolele delegeeritud ülesandeid, vastutust ning motivatsioonimehhanismi.
Siiski on EKTL väga kriitiline jäätmereformi väljatöötamiskavatsuses (VTK) pakutud lahendust osas.
Probleemina tuuakse välja biojäätmete suur osakaal olmejäätmetes ning asjaolu, et need välistavad jäätmete edasise ringlussevõtu võimalused, aga lahendusena pakutakse peaasjalikult välja ainult erinevaid viise (kulukaid ja veel kulukamaid), kuidas täiendavalt reguleerida ja maksustada pakendiettevõttjaid. Samal ajal on pakendijäätmetega EL-i pakendi- ja pakendijäätmete direktiivi (PPWD) kaudu tegeletud juba ligi 20 aastat (võrdluseks biojäätmete eraldi kogumise nõue rakendub alles järgmise aasta alguseks) ning PPWD on hetkel EL tasandil läbivaatamisel, mille raames rakendub lähitulevikus pakendiettevõtetele väga ambitsioonikaid uusi nõudeid. Teeme ettepaneku keskenduda jäätmereformis biojäätmete eraldi kogumisele ja taaskasutamisele ning KOV-dele siduvate eesmärkide kehtestamisele. Pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamisega seotud täiendavad eesmärgid ja nõuded tuleb jätta PPWD reguleerida.
Lisaks märgime, et riik ei ole suutnud aastaid efektiivset järelevalvet teha selle üle, kui palju tekib igal aastal pakendijäätmeid. Mõni aasta tagasi andsid ettevõtted riigile teada, et nemad lasid turule ca 35 000 tonni plastpakendijäätmeid, kuid riigi hinnangul oli see üle 57 000 tonni. Leiame, et pakendijäätmete osas peaks jäätmereformi VTK sisaldama ainult ettepanekuid, mis puudutavad paremaid jõustamismehhanisme – piisava seire tagamist, usaldusväärsete andmete ja statistika tagamist, võrdse ja ausa konkurentsi tagamist (kaugmüügi korral).
EKTL ei toeta VTK punkti 4.2.1 „Pakendijäätmete tekkekohalt kogumine“ seisukohta, et pakendijäätmete tekkekohalt kogumise süsteemile ülemineku täiendavad kulud peab kandma pakendiettevõtja (või vastav esindusorganisatsioon). Pakendijäätmete taaskasutamise sihtmäärad on täidetud ning olemasolev süsteem on piisav ja optimaalne selle eesmärgi saavutamiseks.
EKTL on vastu VTK punktile 4.2.2 „Müügipakenditele sihtmäära kehtestamine“, kuivõrd tegemist on tehniliselt keerulise ja kalli lahendusega nii ettevõtjatele kui ka järelevalvele. Samuti ei näe me, et see aitaks kaasa taaskasutuseesmärkide saavutamisele. Tootjavastutuselt ei saa mitte kuidagi nõuda selliste kulude tasumist mis pole mõõdetavad, kontrollitavad ega mõjutatavad.
EKTL on vastu VTK punktile 4.2.3 “Pakendite turule laskmise tasu”, mis kahjustab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet ning suurendaks nii pakendiettevõtjate kui ka järelevalve halduskoormust. Kindlasti ei toeta me meetmeid, mis dubleerivad EL tasandil pakendi ja pakendijäätmete määruse tulevasi nõudeid või lähevad vastuollu selle määruse alusel kehtestatavate nõuetega, või nõuavad nende eesmärkide enneaegset saavutamist või tekitavad segadust või vähendavad meie ettevõtete suutlikust keskenduda EL tasandil kokkulepitavate nõuete täitmisele.
Lisaks on KliM jäätmereformi osas kriitilised enamus tööstuse eriala liite eesotsas Kaubandus-Tööstuskojaga, kelle seisukohti saab lugeda SIIT.
Alljärgnevalt lisatud EKTLi pöördumise terviktekst.