Kliimaministeerium avaldas jäätmereformi väljatöötamise kavatsuse
Jäätmereformi elluviimiseks on koostamisel regulatiivsete muudatuste pakett. Selle põhimõtted on koondatud jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja teiste seaduste väljatöötamiskavatsuse (VTK) eelnõusse. VTK annab ülevaate jäätmereformiga kavandatavatest muudatustest ja nende eesmärkidest ning püüab aidata mõista, kuidas Eesti valitsus soovib parandada olmejäätmete ringlussevõttu ja jäätmete liigiti kogumist.
Dokumendis antakse ülevaade olmejäätmete ringlussevõtu parandamiseks kavandatud muudatustest Eesti seadustes. Muudatuste hulka kuuluvad jäätmeseaduse, pakendiseaduse ja keskkonnatasude seaduse muudatused. Eesmärk on vähendada pakendi teket ja anda selgemad signaalid, millised pakendid oleksid ringlussevõtu vaatest eelistatumad.
Üheks võimalikuks lahenduseks on pakendite turule laskmise tasu kehtestamine, mis võib olla integreeritud kas hetkel kehtivasse pakendiaktsiisi süsteemi või kujundada välja eraldiseisev keskkonnatasu, mis asendaks hetkel kehtivat pakendiaktsiisi.
Samuti mängitakse ideega, et müügipakenditele liigiti kogumise või ringlussevõtu sihtmäära kehtestamine aitaks kaasa Eesti riigile kehtestatud 2025. ja 2030. aasta olme- ja pakendijäätmete ringlussevõtu sihtmäärade saavutamisele. Tööstus on kõnealusele ideele alati vastu seisnud, kuivõrd müügipakenditele sihtmäära kehtestamine tooks kaasa lisakulud ja bürokraatia kõigile osapooltele, oleks halvasti kontrollitav ega aitaks lahendada probleemi. Samuti puuduvad sellised sihtmäärad EL tasandil. Lahenduse peamiseid kitsaskohti nimetatakse ka VTK-s: rakendamine eeldaks jäätmekäitluses müügipakendijäätmete eraldamist muudest pakendijäätmetest, mis ei ole hetkel lihtsasti teostatav ning nõude täitmist ei pruugi olla võimalik kontrollida.
Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamisele on võimalik kaasa aidata läbi keskkonnakasutuse maksustamise. Ühe variandina nähakse saastetasu suurendamist jäätmete kõrvaldamisel. Selleks, et ringlussevõtt kujuneks majanduslikult eelistatumaks käitlusviisiks, tuleks ladestutasu tõsta kolmekordseks ehk 90 eurole tonni kohta.
Jäätmete energiakasutuse eraldi maksustamise asemel nähakse ette plaani liita Iru Elektrijaam EL kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikute kauplemissüsteemiga.
Lisaks katsetab Kliimaministeerium 2023-2024 jooksul terviklahendust, mis hõlmab endas kogu jäätmete andmehalduse süsteemset muutust alates andmete esmatekkest ja andmekorjest kuni nende lõppkasutaja poolt kasutamiseni töölaudadel.
VTK ja muu olulise info leiab SIIT.
Küsimuste, kommentaaride ja ettepanekute korral võite pöörduda EKTLi poole. Oleme kaasatud kliimaministeeriumi vastavasse töögruppi. Esmalt osaleme jäätmeseaduse, pakendiseaduse jt seaduste väljatöötamiskavatsuse ümarlaual, mis keskendub pakenditega seotud muudatustele (tekkekohalt kogumine, müügipakendi sihtarv ja turule laskmise tasu).
Ümarlauad toimuvad hübriidvormis kohapeal (Suur-Ameerika 1, Tallinn) ja veebis (Teams):
- 7. novembril kl 10-12.30 ja
- 22. novembril kl 10-12.30
Esimesel ümarlaual püütakse koos üles leida võimalikud takistused ja ohukohad pakutud muudatustes, teisel ümarlaual keskendutakse nende lahendamisele.