MKM on algatanud kemikaaliseaduse ja määruse nr 10 muutmise

Barrels

MKM on algatanud kemikaaliseaduse ja määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ muutmise. Muudatuste peamine eesmärk on kõrvalda Eesti õigusest need puudujäägid Seveso III direktiivi ülevõtmisega seoses, millele Euroopa Komisjon on tähelepanu juhtinud rikkumismenetluses.

Määruse nr 10 muutmise eelnõu koosneb kahest punktist. Esimese punktiga sätestatakse, et „Ohtlik kemikaal, mis võib kuuluda rohkem kui ühte ohukategooriasse, paigutatakse madalaimat künniskogust või ohtlikkuse alammäära nõudvasse asjaomasesse tervise-, füüsikalise ja keskkonnaohu kategooriasse.“ Teise punktiga suurendatakse C-kategooria ehk ohtliku ettevõtte kategooria määramise aluseks olevat tuleohtlike veeldatud gaaside alammäära 5 tonnilt 10 tonnini.

Lisanduvad uued terminid: „Õnnetuse tehnilised, organisatsioonilised ja juhtimisega seotud aspektid“, „Kiireloomulised meetmed“, „Keskmise mõjuga meetmed“, „Pikaajalise mõjuga meetmed“, „Heastavad meetmed“.

Ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete halduskoormus väheneb, kuna kõik kemikaaliseaduse alusel nõutavad dokumendid esitatakse edaspidi elektrooniliselt.

Lisaks vähendab ettevõtete halduskoormust riiklik sireenisüsteem, mistõttu ei pea käitajad ise looma või ülal pidama kalleid paralleelsüsteeme piirkondades, kus riiklik sireenisüsteem juba toimib.

Muudatused:

  1. (kemikaaliseadus § 22 lõige 4)

OE-de ja SOE-de käitajad peavad:

· doominoefekti korral tegema koostööd lisaks avalikkuse teavitamisele ka õnnetuse mõju piirkonda jäävate juriidiliste isikute teavitamiseks (s.o naabruses paiknevad tegevuskohad, mis ei kuulu Seveso III direktiivi reguleerimisalasse);

· tegema omavahel koostööd, et tõenäolise doominoefektiga seotud info jõuaks Päästeametile, et viimane saaks võimaliku doominoefekti korral vahetama asjakohast teavet ning tegema koostööd avalikkuse teavitamisel.

  1. (kemikaaliseadus § 22 lõige 61)

OE ja SOE käitaja kohustus võtta pärast suurõnnetuse toimumist kasutusele vajalikud heastavad meetmed Eesmärk on inimeste tervise, keskkonna ja vara taastamine seisundisse, mis valitses enne suurõnnetuse toimumist.

  1. (kemikaaliseadus § 23 lõige 3)

OE ja SOE käitaja kohustus esitada kõik kemikaaliseaduse alusel nõutavad dokumendid elektroonilisel kujul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) järelevalve infosüsteemi (JVIS) kaudu.

  1. (kemikaaliseadus § 24 lõige 2)

OE ja SOE käitaja kohustus teavitada juhtunud õnnetusest. Käitaja korraldab õnnetuse mõju piirkonda jäävate isikute viivitamatu teavitamise õnnetusest. Avalikkuse teavitamiseks saab kasutada riigi olemasolevaid süsteeme- sireene või/ja EE-alarmi võimalust saata ohu raadiuses olevatele inimestele tekstisõnumeid (SMS-teavitus).

  1. (kemikaaliseadus § 24).

Liikmesriigid peavad tegema ohtlike ainete loetelu üldsusele kättesaadavaks taotluse alusel. Loetelu peab sisaldama ka ohtlike ainete tunnusandmeid (sh keemiline nimetus, Chemical Abstracts Service’i registreerimisnumber ehk CAS-number jne) ning nende maksimaalset võimalikku kogust ettevõttes.

  1. (kemikaaliseadus § 45).

Piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuete rikkumise uued karistusnormid. Hinnatakse juhtumipõhiselt.

 

Samuti kirjutatakse põhjalikumalt lahti pädevate asutuste ülesanded seoses OE ja SOE ettevõtete järelevalvega ning tehakse mõningaid normitehnilisi muudatusi.