Toimus „saastaja maksab“ põhimõtte analüüsi infopäev LIFE WetEST projektis

11. juunil 2026 toimus LIFE SIP WetEST projekti raames „saastaja maksab“ põhimõtte analüüsi infopäev, kus osales ka EKTL. Üritus tõi kokku valdkonna peamised osapooled riigiasutustest, teadusasutustest ja huvirühmadest, et arutada seniseid järeldusi ning tulevasi lahendussuundi Eesti veemajanduses.

Infopäeval anti ülevaade põhimõtte õiguslikust ja majanduslikust sisust, selle rakendamisest Eestis ning koguti osalejatelt sisendit analüüsi järgmisteks etappideks.

Peamised järeldused

Veemajanduse olukord ja rahastusvajadus

Aruteludes rõhutati, et Eesti veekogude seisund vajab jätkuvalt parandamist. Kuigi osa pinnaveekogudest ja põhjaveest on heas seisundis, mõjutab peaaegu kõiki veekogusid vähemalt üks oluline inimtegevuse surveallikas – eelkõige põllumajandus, metsandus ja muud majandustegevused.

Veemajanduse eesmärkide saavutamiseks on kavandatud suur hulk meetmeid, mille elluviimiseks on vaja märkimisväärset rahastust. Samas püsib rahastuses oluline puudujääk, mis toob esile vajaduse tõhusamate ja jätkusuutlikumate rahastuslahenduste järele.

„Saastaja maksab“ põhimõtte roll

Infopäeval käsitleti põhjalikult „saastaja maksab“ põhimõtet, mille keskne idee on, et keskkonnakasutuse ja keskkonnakahjust tulenevad kulud ei jääks ühiskonna kanda, vaid oleksid seotud koormuse tegeliku põhjustajaga.

Samas toodi välja, et Eestis on selle põhimõtte rakendamine eri valdkondades ebaühtlane ning paljudel juhtudel ei ole keskkonnakoormuse ja vastutuse vahel piisavat seost.

Majanduslikud ja praktilised kaalutlused

Analüüsis tõdeti, et olemasolevad keskkonnatasud katavad sageli vaid väikese osa tegelikest keskkonnakuludest. Seetõttu tuleb uute lahenduste kujundamisel pöörata tähelepanu mitmele olulisele aspektile:

• meetmete ja instrumentide rakendatavus ning mõõdetavus,
• halduskoormus ja õigusselgus,
• mõju ettevõtetele ja piirkondadele,
• lahenduste proportsionaalsus ja õiglus.

Samuti rõhutati, et kuigi kulud kanduvad sageli edasi tarbijatele, on oluline siduda vastutus siiski algse koormuse tekitajaga.

Ühised aruteluteemad

Rühmaaruteludes kerkis esile mitu keskset küsimust. Arutati, kas „saastaja maksab“ põhimõtte peamine eesmärk peaks olema:

• käitumise muutmine,
• keskkonnameetmete rahastamine,
• riigitulu kogumine,
• või õiglasema konkurentsiolukorra loomine.

Ühtset vastust ei kujunenud, kuid rõhutati, et need eesmärgid ei välista üksteist ning tasakaalu leidmine on edasise töö keskne väljakutse.

Lisaks toodi esile vajadus arvestada laiemat sotsiaal-majanduslikku konteksti, sealhulgas regionaalset arengut, ettevõtete konkurentsivõimet ja kliimamuutuste mõju.

Mis saab edasi?

Analüüsi järgmine etapp keskendub konkreetsete „saastaja maksab“ põhimõtte rakendamise instrumentide valikule ja nende kujundamisele. Selleks:

• viiakse läbi sihitud intervjuud oluliste sidusrühmadega,
• täpsustatakse analüüsi järeldusi ja võimalikke lahendusi,
• kogutakse täiendavat sisendit valdkonna osapooltelt.

Kõigil huvilistel on võimalik analüüsi edasistes etappides kaasa rääkida, andes oma soovist märku ning esitades tagasisidet analüüsi mustandile. Saadud ettepanekuid ja kommentaare arvestatakse töö järgmistes etappides.