EKTL: HKS-i muudatused ei tohi viia tootmise lahkumiseni Euroopast

Euroopa Komisjoni ettepanekud heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) muutmiseks võivad oluliselt mõjutada Euroopa energiamahuka tööstuse konkurentsivõimet, investeerimiskindlust ja energiajulgeolekut. Eesti Keemiatööstuse Liidu hinnangul on Euroopa majandus- ja julgeolekukeskkond viimastel aastatel oluliselt muutunud. Euroopa tööstus seisab silmitsi kasvavate tootmiskulude, kõrgete energiahindade, tugeva rahvusvahelise konkurentsi ning kasvava impordisõltuvusega. Sellises olukorras ei tohi kliimapoliitika viia olukorrani, kus tootmine liigub Euroopa Liidust välja piirkondadesse, kus keskkonnanõuded on leebemad ja heitkogused sageli suuremad. EKTL rõhutab, et eesmärk peab olema üleilmsete heitkoguste vähendamine, mitte Euroopa tööstuse vähendamine.

EKTL peamised seisukohad

Süsinikulekke kaitse peab jääma tingimusteta

Euroopa Komisjoni ettepanek näeb ette tasuta CO₂-kvootide sidumise kohustusega teha dekarboniseerimisinvesteeringuid. EKTL hinnangul ei tohiks süsinikulekke vältimiseks mõeldud tasuta kvoote siduda täiendavate investeerimiskohustustega.

Paljudes energiamahukates tööstusharudes puuduvad täna veel tehnoloogiliselt küpsed ja majanduslikult tasuvad lahendused, mis võimaldaksid nõutud tempos heidet vähendada. Seetõttu võib ettevõte sattuda olukorda, kus tasuta kvootide säilitamiseks tuleb investeerida tehnoloogiatesse, mis ei ole veel kommertskasutuses või milleks puudub vajalik taristu. EKTL leiab, et dekarboniseerimise toetamiseks tuleb kasutada eraldi rahastusmeetmeid, mitte muuta investeerimine tasuta kvootide saamise eeltingimuseks.

HKS-i heitkoguste ülemmäära vähendamise tempo peab olema realistlik

EKTL toetab heitkoguste vähendamist, kuid leiab, et HKS-i ülemmäära (cap) vähendamise tempo peab arvestama tegelikke tehnoloogilisi võimalusi. Mitmes raskesti dekarboniseeritavas sektoris ei ole vajalikud tehnoloogiad, CO₂ transpordi- ja ladustamistaristu ega madala süsinikuheitega energia lahendused veel piisavalt arenenud.

Liidu hinnangul ei tohiks HKS muutuda mehhanismiks, mis survestab ettevõtteid tootmist vähendama või sulgema enne, kui vajalikud alternatiivid on reaalselt olemas. Heitkoguste vähendamine peab põhinema tehnoloogilisel ja majanduslikul realismil ning toetama tööstuse järkjärgulist ümberkujundamist.

Konkurentsivõime ja energiajulgeolek vajavad suuremat tähelepanu

EKTL rõhutab, et tööstuspoliitika, kliimapoliitika ja energiajulgeolek ei ole enam käsitletavad eraldiseisvate teemadena. Viimaste aastate geopoliitilised arengud on näidanud, kui oluline on säilitada Euroopas kodumaine tootmisvõimekus, tööstuslik oskusteave ning vastupidavad tarneahelad.

Eesti puhul juhitakse tähelepanu sellele, et kodumaine energiatootmine ja kohalikud ressursid on aidanud hoida energiasõltuvust Euroopa Liidu keskmisest märkimisväärselt madalamal tasemel. EKTL hinnangul peaks HKS tulevikus paremini arvestama liikmesriikide energiasüsteemide eripärasid ning energiajulgeoleku kaalutlusi.

HKS-i tulud tuleb suunata tagasi tööstuse ümberkujundamisse

EKTL toetab põhimõtet, et HKS-i tulud peavad jõudma senisest suuremas mahus tagasi HKS-i kuuluvate sektorite dekarboniseerimisse. Eriti oluline on toetada projekte, millel puudub täna veel toimiv turupõhine ärimudel, kuid mis on vajalikud Euroopa tööstuse säilitamiseks ja heitkoguste vähendamiseks.

Liit peab oluliseks ka seda, et rahastamisreeglid oleksid selged ja üheselt mõistetavad ning et tööstusprotsesside kõrvalsaaduste kasutamist energia tootmiseks ei käsitletaks automaatselt tavapärase fossiilkütustel põhineva energiatootmisena.

Tasakaal kliimaeesmärkide ja tööstuse püsimise vahel

EKTL hinnangul on HKS-i läbivaatamine oluline võimalus taastada tasakaal kliimaambitsiooni, tööstuse konkurentsivõime ja Euroopa strateegilise autonoomia vahel. Tulevane süsteem peab aitama vähendada heitkoguseid, kuid samal ajal säilitama Euroopa tööstustootmise, investeeringud ja strateegilised väärtusahelad.

„Euroopa vajab HKS-i raamistikku, mis vähendab heitkoguseid realistlikul ja majanduslikult kestlikul viisil, tagades samal ajal tööstuse konkurentsivõime, energiajulgeoleku ja investeerimiskindluse,“ rõhutab EKTL oma seisukohas.

Loe lisaks

Teema on pälvinud viimastel nädalatel laialdast tähelepanu ka Eesti meedias:

• ERR: Põlevkivitöösturid: komisjoni plaan muudaks õlitootmise viie aasta pärast tulutuks
• Postimees: Kriitika ETS-i suhtes: Euroopa Liit maksustab põlevkivisektori CO₂-kvootidega surnuks

EKTL seisukohad Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi läbivaatamise kohta on saadetud energeetika- ja keskkonnaministrile ning Kliimaministeeriumile Eesti seisukohtade kujundamiseks.