ELi kliimaseaduse ettepanek määrab uue viisi 2040. aasta süsinikueesmärgini jõudmiseks
Euroopa Komisjon tegi 2. juulil ettepaneku muuta Euroopa Liidu kliimaseadust, seades eesmärgiks vähendada 2040. aastaks ELi kasvuhoonegaaside netoheiteid 90% võrra võrreldes 1990. aasta tasemega. Eesmärk annab investeerimiskindluse, tugevdab tööstusjuhtimist ja suurendab Euroopa energiaturvalisust. EL on praeguse seisuga heal järjel, et saavutada 2030. aasta 55% vähendamise eesmärk. Ettepanek annab praktilisema ja paindlikuma viisi selle eesmärgi saavutamiseks, suunates samas Euroopa majandust süsinikuvabaks 2050. aastaks.
Komisjoni president Ursula von der Leyen ütles: "Euroopa kodanikud tunnevad üha enam kliimamuutuste mõju ja ootavad, et me tegutseksime. Tööstus ja investorid ootavad meilt kindlat suunda."
Ettepanek põhineb põhjalikul mõjuanalüüsil ning ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli ja Euroopa teadusnõuandekomitee soovitustel. Ettepaneku vastuvõtmine järgneb ulatuslikule kaasamisele liikmesriikide, Euroopa Parlamendi, huvigruppide, kodanikuühiskonna ja kodanikega, mille algatas komisjoni ettepanek eesmärgi kohta 2024. aasta veebruaris.
Kuna EL jätkab süsinikuvaba teed, loodetakse, et see toob kaasa investeeringud innovatsiooni, rohkem töökohti ja suurema energiasõltumatuse. Samuti seatakse selged raamistikud pärast 2030. aastat kehtestatavale kliima- ja energiapoliitikale.
Komisjon esitles ka esimesi samme puhta tööstuse leppe täitmiseks, sealhulgas riigiabi raamistikku ja lihtsustatud süsiniku piiri kohandamise mehhanismi (CBAM). Need meetmed aitavad toetada puhta energia üleminekut ja vähendada bürokraatiat.
Komisjoni ettepanek 2040. aasta eesmärgi kohta on saadetud Euroopa Parlamenti ja nõukogusse arutamiseks ja vastuvõtmiseks.
Taustaks
Euroopa Kliimaseadus, mis jõustus 2021. aastal, seab eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks ning vähemalt 55% kasvuhoonegaaside vähendamise aastaks 2030. Ettepanek 2040. aasta eesmärgi kohta on vajalik, et määrata kindlaks edasine tegevus kliimaneutraalsuse saavutamiseks, nagu on ette nähtud Pariisi kokkuleppe raames.
Allikas: Euroopa komisjoni pressiteade