Kohtujurist soovitab tühistada asulareovee puhastamise direktiivi sätted, mis panevad reoveepuhastuse kulud ravimite ja kosmeetikatoodete tootjate kanda

Euroopa Liidu Kohtu kohtujurist Juliane Kokott soovitab kohtuasjas C-193/25 tühistada asulareovee puhastamise direktiivi (UWWTD) sätted, mille kohaselt peavad ravimite ja kosmeetikatoodete tootjad kandma vähemalt 80% reovees leiduvate mikrosaasteainete eemaldamiseks vajaliku täiendava ehk neljanda puhastusetapi kuludest.

Kohtujuristi 03.09.26 avaldatud arvamuse alusel on nende kahe sektori väljavalimisel ja neile sellise rahastamiskohustuse panemisel tehtud ilmselge hindamisviga. Kohtujurist toob esile puudused direktiivi aluseks olnud andmete ja nende hindamise metoodikas ning küsimuse, kas teiste võimalike mikrosaasteallikate väljajätmine on piisavalt põhjendatud. Ta soovitab vastavad direktiivi artikli 9 lõike 1 punkti a ja III lisa sätted tühistada.

Kosmeetikasektori panus võis olla hinnatud kuni 15 korda tegelikust suuremaks

Kohtujuristi arvamus on oluline ka seetõttu, et kosmeetikasektor Cosmetics Europe eestvedamisel on juba aastaid juhtinud tähelepanu probleemidele andmetes, mille alusel hinnati sektori panust asulareovee mikrosaastesse.

Euroopa Komisjoni algses hinnangus omistati kosmeetikasektorile 26% reovee toksilisest koormusest. Mitmed analüüsid on aga jõudnud oluliselt teistsuguse tulemuseni. DHI, ECT Oekotoxikologie ja Ricardo analüüsid ning Cosmetics Europe'i enda kontrollarvutused näitavad, et kosmeetikatoodete realistlik panus on tõenäoliselt ligikaudu 1–2%, ehk umbes 15 korda väiksem kui Euroopa Komisjoni hinnangus kasutatud 26%.

2026. aasta augustis avaldatud eelretsenseeritud teadusartikkel ajakirjas Environmental Sciences Europe jõudis samuti järeldusele, et algne 26% hinnang kujutas endast olulist ülehindamist. Sama Euroopa Komisjoni kasutatud andmestiku ümberhindamisel saadi kosmeetikasektori panuseks 1,4–2,7%, kusjuures teise andmestiku põhjal jäi realistlik hinnang isegi vahemikku 0,8–1,5%. Uuring tuvastas muu hulgas, et kosmeetikasektorile oli omistatud aineid, mida kosmeetikatoodetes ei kasutata või mille peamised kasutusalad on muudes sektorites. Näiteks oli kosmeetikasektorile omistatud permetriin, mida kosmeetikatoodetes ei kasutata, samuti aineid, mille puhul ei arvestatud piisavalt nende muid kasutusalasid või looduslikku esinemist. Lisaks oli algses metoodikas mitmeid aineid määratud ühe konkreetse sektori vastutusalasse isegi juhul, kui neil oli mitu kasutusvaldkonda.

Oluline küsimus on tootjavastutuse proportsionaalsus

EKTL-i hinnangul on kohtujuristi arvamus oluline eelkõige laiemas tähenduses. Keskkonnaeesmärk – vähendada mikrosaasteainete jõudmist veekeskkonda ja parandada asulareovee puhastamist – on oluline ning seda tuleb toetada. Samas peab meetmete kavandamine tuginema usaldusväärsetele andmetele ning tootjavastutuse rahaline koormus peab olema proportsionaalne tegeliku keskkonnamõjuga.

Kui konkreetsete sektorite väljavalimine põhineb puudulikel või ebatäpsetel andmetel, tekib küsimus nii „saastaja maksab“ põhimõtte tegelikus rakendamises, võrdse kohtlemise ja proportsionaalsuse järgimises kui ka kogu süsteemi keskkonnaalases tõhususes.

Lõplik otsus on veel tegemata

Oluline on rõhutada, et kohtujuristi arvamus ei ole Euroopa Kohtule siduv. Lõpliku otsuse teeb Euroopa Kohus ning kohtuasja C-193/25 menetlus jätkub.

Samas peaksid liikmesriigid ja Euroopa Komisjon käsitlema kohtujuristi arvamust olulise signaalina, et asulareovee puhastamise direktiivi tootjavastutuse süsteemi aluseks olevad hinnangud ja sektorite valik vajavad põhjalikku ümberhindamist. Seetõttu ei tohiks direktiivi kõnealuste sätete ülevõtmise ja rakendamisega praegusel kujul kiirustada enne, kui on selgem, kuidas Euroopa Kohus kohtuasjas otsustab ning kas direktiivi aluseks olevad andmed ja metoodika on piisavalt põhjendatud.

Samuti on oluline, et Euroopa Komisjon viiks kiiresti ellu Euroopa Parlamendi algatatud resolutsioonis väljendatud üleskutse uue ja põhjaliku hindamise läbiviimiseks. See hindamine peaks põhinema ajakohastatud, teaduslikult kontrollitud andmetel ning hõlmama kõiki asjakohaseid mikrosaasteallikaid ja nende tegelikku panust asulareovee saastesse. EKTL peab vajalikuks, et liikmesriigid ja Euroopa Parlament avaldaksid komisjonile selle protsessi kiireks käivitamiseks piisavat survet.

EKTL jälgib Euroopa Kohtu menetluse edasist käiku ning direktiivi rakendamist Eestis. Eesmärk peab olema süsteem, mis aitab tõhusalt vähendada mikrosaasteaineid ja parandada veekeskkonna seisundit, kuid mille kulude ja vastutuse jaotus põhineb täpsetel andmetel, teaduslikult põhjendatud metoodikal, proportsionaalsusel ning tegelikul keskkonnamõjul.