Parlament liigub edasi kantserogeenide ja mutageenide direktiivi kuuenda läbivaatamisega

Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjon kiitis heaks parlamendi seisukohad kantserogeenide ja mutageenide direktiivi (CMD) kuuenda läbivaatamise kohta. Järgmise sammuna on ees Euroopa Parlamendi üldkogu hääletus ning seejärel läbirääkimised liikmesriikide esindajatega triloogi raames. Kavandatavad muudatused mõjutavad otseselt ka keemiatööstust, sest hõlmavad mitmeid laialdaselt kasutatavaid aineid ning toovad kaasa uued või karmistatud kokkupuute piirnormid.

Tööga seotud vähk – jätkuvalt keskne probleem

Tööga seotud kokkupuude kantserogeensete ja mutageensete ainetega on Euroopa Liidus endiselt üks peamisi kutsehaiguste ja tööõnnetusega seotud tervisekahjustuste põhjusi. Euroopa Komisjoni hinnangul aitaks direktiivi kuuenda läbivaatamise raames pakutud meetmete rakendamine järgmise 40 aasta jooksul ära hoida ligikaudu 1700 kopsuvähi juhtu ja umbes 19 000 muud rasket tervisekahjustust, sealhulgas kroonilisi hingamisteede haigusi ning maksa ja neerude kahjustusi.

Just seetõttu on kavandatavad muudatused olulised mitte ainult töötervishoiu vaatenurgast, vaid ka keemiatööstuse pikaajalise jätkusuutlikkuse seisukohalt.

Euroopa Komisjoni ettepanekud

Euroopa Komisjoni ettepaneku keskmes on uute ning ajakohastatud siduvate kutsealaste kokkupuute piirnormide kehtestamine ohtlikele ainetele, mille seos vähktõve ja muude raskete haigustega on teaduslikult kinnitust saanud.

Keemiatööstuse jaoks on olulisimad järgmised muudatused

• Koobalt ja anorgaanilised koobaltiühendid
  Koobaltil on oluline roll näiteks akude tootmises, magnetite valmistamisel ja kõvasulamite tootmisel, kuid sissehingamisel kujutab see endast tõsist terviseriski. Komisjon teeb ettepaneku kehtestada koobaltitolmule kaks eraldi piirnormi:
  – 0,01 mg/m³ sissehingatavate osakeste puhul,
  – 0,0025 mg/m³ peenosakeste puhul, mis võivad tungida sügavale kopsudesse.

Arvestades, et nende tasemete saavutamine eeldab mitmel juhul tehnoloogilisi ümberkorraldusi, nähakse ette kuueaastane üleminekuperiood, mille jooksul kehtiksid kõrgemad ajutised piirnormid: vastavalt 0,02 mg/m³ ja 0,0042 mg/m³.

• Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAHid)
  PAHe esineb nii metallide tootmises kui ka keevitusprotsessides ning need on tuntud oma kantserogeensete omaduste poolest. Ettepaneku kohaselt seatakse PAHidele uus piirnorm tasemel 0,00007 mg/m³. Ka siin on arvestatud tööstussektorite kohanemisvajadusega ning direktiivi jõustumise järel kehtiks kuue aasta jooksul ajutine piirnorm, mis on sellest väärtusest kaks korda kõrgem.
• 1,4-dioksaan
  1,4-dioksaani kasutatakse lahustina keemia- ja tekstiilitööstuses ning see esineb ka mõnes puhastusvahendis. Komisjon pakub välja üldise kokkupuute piirnormi 7,3 mg/m³ ning lühiajalise kokkupuute piirnormi 73 mg/m³. Erandina võrreldes mitmete teiste ainete puhul kavandatakse ka bioloogilise kokkupuute piirnormi kehtestamist, mis võimaldaks paremini jälgida tegelikku mõju töötajatele.

Lisaks neile konkreetsetele piirnormidele nähakse ette nn märgendite kasutamine, mis juhivad tähelepanu olukordadele, kus kahjulikud ained võivad organismi sattuda ka naha kaudu või muude kokkupuuteteede kaudu. See tähendab keemiatööstuse ettevõtetele vajadust hinnata kaitsemeetmeid laiemalt kui üksnes õhus levivate saasteainete vaatenurgast.

Parlamendi roll ja edasine ajakava

Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni poolt heaks kiidetud seisukohad toetavad komisjoni lähenemist ning rõhutavad, et tööga seotud vähk vajab süsteemset ja ennetavat käsitlust. Parlamendi üldkogu hääletus annab mandaadi alustada läbirääkimisi nõukoguga, kus lõplikud piirnormide tasemed ja üleminekuperioodid võivad veel täpsustuda.

Alles pärast direktiivi lõplikku vastuvõtmist ning selle ülevõtmist liikmesriikide õigusesse muutuvad uued piirnormid keemiatööstuse ettevõtetele õiguslikult siduvaks. Samas annab juba praegune menetlusetapp tööstusele selge signaali, millises suunas regulatsioon liigub.

Mida see tähendab keemiatööstusele?

Keemiatööstuse jaoks tähendab direktiivi kuues läbivaatamine vajadust hinnata seniseid töökeskkonna riskihindamisi, tootmisprotsesse ja kaitsemeetmeid kriitilise pilguga. Samal ajal pakub varajane teadlikkus kavandatavatest piirnormidest võimaluse planeerida investeeringuid ja muudatusi realistlikus ajaraamis.

Euroopa Parlamendi menetluse edenemine ja tulevane triloog annavad selgema pildi, millisel kujul jõuavad need nõuded lõplikku õigusakti – kuid suund on selge: tööga seotud keemiariskide vähendamine saab ELi tasandil senisest veelgi suurema kaalu.

Euroopa Komisjoni pressiteade kantserogeenide ja mutageenide direktiivi muudatuste kohta
Euroopa Parlamendi pressiteade tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni seisukohtade heakskiitmise kohta