Eesti seisukohad kogu ELi hõlmavate uute pakendieeskirjade kohta

Pexels

Riigikogu dokumendiregistris on 11. mail 2023 avaldatud Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu pakendite ja pakendijäätmete määruse kohta ning Komisjoni biopõhist, biolagunevat ja kompostitavat plasti käsitleva ELi poliitikaraamistiku kohta.

30.11.2022 avalikustas Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) Euroopa Liidu (edaspidi EL) ringmajanduse uue paketi, kuhu on hõlmatud ka kaks ringmajanduse teemalist algatust: pakendite ja pakendijäätmete määruse ettepanek ja komisjoni teatis biopõhise, biolaguneva ning kompostitava plasti ELi poliitikaraamistiku kohta. Nende algatustega seoses on Eesti riik nüüd kujundanud oma seisukohad, mille kokkuvõte on alljärgnev: 

Eesti seisukohad ja nende põhjendused

  1. Toetame pakendite ja pakendijäätmete määruse ettepanekut ja selle peamisi eesmärke vähendada pakendite ja pakendijäätmete negatiivset keskkonnamõju ning parandada ELi siseturu toimimist. Toetame ülepakendamise vältimise ja vähendamise meetmeid ning pakendite 2030. aastaks korduskasutatavuse või ringlussevõetavuse eesmärki, kuid seda tehes tuleb tagada, et pakend täidab oma peamisi funktsioone (toodete mahutamine, kaitsmine, käsitsemine, kättetoimetamine või esitlemine), olles samas võimalikult ümbertöödeldav, soodustades nii pakendite innovatsiooni ning tagades kooskõla ELi regulatsioonidega. Toetame teatavate ühekordselt kasutatavate pakendite turule laskmise piiranguid, näiteks majutusasutuste väikepakenditele, puu- ja 16 köögiviljapakenditele, toitlustusasutustes kohapeal tarbimiseks mõeldud toodete pakenditele, aga eelistame, et toidupakenditele oleks lubatud erandid juhul, kui on põhjendatud, et pakendit on vaja toidu säilimise tagamiseks ja seda ei ole võimalik saavutada muul moel ning kui pakendi kasutamise keelamine tooks kaasa toidujäätmete tekke suurenemise.
  2. Eesti toetab plasti ringsuse edendamist, kuna plast materjalina peaks olema võimalikult kestev. Toetame lähenemist, et plastpakendites tuleb suurendada ringlussevõetud materjali kasutamist, kuid leiame, et seatud eesmärgid peavad olema ajakohaste teadmiste ja tehnoloogiliste lahendustega saavutatavad. Leiame, et ringlussevõetud plasti kasutamiseks kontaktitundlikes pakendites, näiteks toidupakendid ja kosmeetikapakendid, tuleb täpsemate nõuete osas lähtuda vastava valdkonna õigusaktidest. Lisaks soovime käsitada imikutoidu pakendeid võimalike terviseohtude suhtes samasuguse ettevaatusega nagu ravimite ja meditsiiniseadmete pakendeid. Arvestades, et riskigrupid on ka rasedad ja väikelapsed, kes söövad tavatoitu, siis tuleks analüüsida ja leida lahendused, kuidas tagada nende riskirühmade parem kaitstus ringlussevõetud plastist tulenevate ohtude eest, näiteks selliste ainete sattumine ringlussevõetud toidupakendimaterjali, mille ohutust ei ole hinnatud ja seetõttu võib nende eritumine toitu põhjustada ohtu tervisele.
  3. Toetame ühtse poliitikaraamistiku väljatöötamist biolaguneva või kompostitava plasti kasutamiseks, tehes seda tarbijale arusaadaval viisil. Samuti toetame pakendite ja pakendijäätmete määruses pakendite kompostitavuse tingimuste määratlemist. Toetame nelja pakenditüübi – tee- ja kohvipadjad, tee- ja kohvikapslid, puu- ja köögiviljadele kleebitavad sildid ja eriti õhukesed plastkandekotid – osas nõuet, et need peavad olema kompostitavad, et suurendada biojäätmete kogumist ja vähendada võõriste hulka.
  4. Eesti toetab ELis laiemat pandipakendisüsteemide rakendamist ja ELi tasandil ühtlustamist, kuid seda tehes tuleb arvesse võtta liikmesriikides juba hästi toimivaid süsteeme. Leiame, et ka piiriüleste tagatisrahasüsteemide jaoks on vaja luua lahendusi. Lisaks leiame, et tagatisrahasüsteemiga võiksid olla hõlmatud ka teatud klaaspakendid nagu seda on juba Eestis tehtud. Samuti on vaja ELis standardiseerida korduskasutatavad klaaspakendid, et pakendid oleksid ettevõtete vahel kergemini ristkasutatavad ja joogisektori ettevõtjad saaksid kergemini täita korduskasutamise eesmärke. Nõue aitaks kaasa ka määruse üldisele eesmärgile vähendada täiendavate pakendite teket turule ning säästa maavarasid, mida kasutatakse pakendite valmistamiseks.
  5. Eesti toetab ELi hõlmavat ühtsete pakendite ja jäätmemahutite märgistamise lahenduste väljatöötamist, et soodustada nende tekkekohal liigiti kogumist, samas tekitamata tõrkeid ühisturu toimimisele. Pakenditel esitatav informatsioon pakendi kohta peab olema esitatud võimalikult ühtsetel alustel ning olema tarbijale arusaadav ning mitte eksitav. Sealjuures tuleks arvestada ka vaegnägijatega, et märgistus oleks sobivas suuruses ja kontrastsusega.
  6. Toetame laiendatud tootjavastutuse nõuete ELi tasandil ühtlustamist ja tõhustamist. Toetame osapoolte õiguste ja kohustuste täpsustamist, kaasates senisest paremini tootjavastutussüsteemidesse ka e-kaubanduse kaudu ELi imporditavaid tooteid. See aitab tagada siinsele turule jõudvate pakendite vastavust ELi nõuetele ja säilitada kohalike ettevõtete konkurentsivõime. Näeme, et vaja on kogu ELi hõlmavaid meetmeid väljaspool ELi asuvate ettevõtjate, kes lasevad ELi turule pakendeid, reguleerimiseks. Turujärelevalve osas näeme, et tuleks kaaluda komisjonile suurema rolli andmist, sh teeme ettepaneku, et määruses ette nähtud tootjate registri võiks komisjon luua ELi üleselt.
  7. Eesti toetab keskkonnahoidlike riigihangete edendamist ning üldiste põhimõtete harmoneerimist pakendi valdkonnas, mida aitab saavutada ühesugustel alustel kogutud aruandlus ja ühine keskkonnahoidliku hanke definitsioon.
  8. Toetame, et korduskasutatavate pakendite nõuded, sh selge vastutuse jaotus tarneahelas peavad olema ELi tasemel ühtselt reguleeritud. Toetame ka korduskasutuse ja taastäitmise eesmärkide seadmist teatud sektorites, kus on suurim potentsiaal pakendijäätmete tekke vähendamiseks nagu näiteks kaasaostmiseks mõeldud toidu ja joogi pakendite ja veopakendite ettevõtetele vastavalt komisjoni ettepanekule. Samas peame nende meetmete rakendamisel oluliseks arvestada, et need oleksid realistlikult saavutatavad ja arvestaksid sektorite ning liikmesriikide eripäradega, näiteks erandid väikettevõtetele, kui turule lastud pakendite kogus on väga väike. Samuti peaksid olema põhjendatud juhtudel ette nähtud erandid toiduohutuse või keskkonnaprobleemide korral. Eelistame, et ELi üleselt veinipakenditele korduskasutuse eesmärke ei seataks, kuna Eestis toodetakse neid pakendeid väga vähe, mistõttu oleks eesmärgi täitmine keeruline. Saame eesmärgi seadmisega nõustuda juhul, kui protsent jääb vahemikku kuni 5% ning see kehtib vaid liikmesriigis toodetud veinidele, mis lastakse ühtlasi selle sama liikmesriigi turule või riikidele, kus puudub veinitööstus või see on marginaalne, kehtiks eesmärgi täitmisele erand. Peame oluliseks ühtsete ja selgete erandite kehtestamist. Näeme, et kartongkastide osas veopakenditele erandi tegemine ei ole vajalik, kuivõrd meil on turul olemas toimivad korduskasutuslahendused.
  9. Eesti leiab, et liikmesriikidele peab jääma õigus valida sobivaim sanktsioonisüsteem ja liik, karistuste haldusõigusliku iseloomu rõhutamine ei ole põhjendatud. Tagada tuleks ka paindlikkus sanktsioneerida üksnes raskemaid rikkumisi. Võimaliku madalama põhiõiguste kaitse taseme tõttu ei tohiks neid karistusi kohaldada füüsilistele isikutele.

Täpsemat tausta ja selgitusi ning seisukohti puudutavat tervikteksti saab lugeda SIIT.