ELi nullsaaste paketi vee-teemaliste algatuste esialgsed seisukohad

Pexels

EKTL vaates vajab esialgne asulareovee direktiivi puudutav ettepanek olulist muutmist mitmest aspektist: 

  • Kavatsus loastada kõiki ettevõtteid, kes juhivad vett asula reoveepuhastisse, tooks kaasa tohutu bürokraatia ja kulude kasvu vähese ja kaheldava keskkonnakasu nimel. Seda ettepanekut ei poolda ka Eesti Keskkonnaministeerium oma seisukohtades (vt lisatud dokument artikli lõpus).
  • Laiendatud tootjavastutuse rakendamine ravimi- ja kosmeetikatootjatele ning sellega seotud mõiste "mikrosaasteained" määratlemine vajab sisulisemat analüüsi ning asjakohaseid mõjuanalüüse ka Eesti tasandil. Keeruline on hinnanguid anda, kui pole kaugeltki selge, mida mikrosaasteainete mõiste all täpselt mõeldakse ning järjekordse liigse kulu ja bürokraatia vältimiseks peab see definitsioon olema võimalikult kitsalt ja täpselt sihitud. Lisaks tuleb kosmeetikatööstust reguleerides olla veendunud, et saasteained tõepoolest pärinevad sellest valdkonnast, võttes arvesse, et CosIng nomenklatuuris sisalduvaid aineid kasutatakse ka väga mitmetes teistes sektorites. 

Keskkonnaministeerium on koostanud Euroopa Liidu nullsaaste paketi veeteemaliste algatuste kohta esialgsed Eesti seisukohad, mille leiab käesoleva artikli lõpust. Samuti leiab manusest kaasamistabeli, kuhu on märgitud KeMi jõudnud sisendid ning nendega arvestamine.

Taust:

Selleks, et liikuda Euroopa rohelise kokkuleppe nullsaaste eesmärgi poole, et aastaks 2050 oleks keskkond saastevaba, avaldas Euroopa Komisjon 26.10 asulareovee direktiivi ja pinna- ja põhjavee saasteainete õigusaktide läbivaatamiste algatused.

Algatuste eesmärkideks on:

  1. Uuendada pinnavee ja põhjavee saasteainete nimekiri keskkonna ja inimtervise paremaks kaitseks. Pakkuda palju täpsemat, täielikumat ja kaasaegsemat informatsiooni vee kvaliteedi osas. Muuta keemilise seire andmed hõlpsamini kättesaadavaks, juurdepääsetavaks ja taaskasutatavaks. Pakkuda paindlik raamistik uute saasteainete nagu mikroplast ja antibiootikumresistentsed geenid tegelemiseks.
  2. Asulareovee puhastamise direktiivi ümbersõnastamise eesmärgiks on vähendada asulatest veekogudesse jõudvat punktreostust, parandada ühilduvust Euroopa rohelise kokkuleppega, suurendada reovee koostises peituva informatsiooni kasutamist rahvatervise hüvanguks ning suunata liikmesriike rohkem rakendama saastaja maksab põhimõtet.

 

Pinnavee ja põhjavee saasteainete uuendamise ettepanekuga saab tutvuda siin.

Asulareovee direktiivi uuendamise ettepanekuga saab tutvuda siin.