Õhusaaste Euroopas – 2025. aasta aruandlusstaatus riiklike heitkoguste vähendamise kohustuste direktiivi alusel
Euroopa Keskkonnaamet avaldas 27. juunil Euroopa õhusaaste progressiaruande NEC-direktiivi kohta.
Riiklike heitkoguste vähendamise kohustuste direktiiv (NEC-direktiiv) sätestab kohustused vähendada viie õhusaasteaine riiklikku heitkogust. Need saasteained koosnevad peenosakestest (PM2.5), lämmastikoksiididest (NOx), metaanist erinevatest lenduvatest orgaanilistest ühenditest (NMVOC), NH3-st ja SO2-st. Praegused vähendamiskohustused kehtivad aastatel 2020-2029, samas kui rangemad kohustused kehtivad alates 2030. aastast.
2023. aastal täitsid 19 liikmesriiki oma 2020.–2029. aasta riiklikud heitkoguste vähendamise kohustused kõigi viie peamise õhusaasteaine osas. Seevastu kaheksa liikmesriiki ei suutnud seda teha vähemalt ühe saasteaine puhul.
Siiski isegi kui konkreetne riik on juba täitnud 2030. aastaks seatud heitkoguste vähendamise kohustuse konkreetsete saasteainete osas, viitavad praegused heitkoguste tasemed ja suundumused vajadusele kehtestada täiendavaid meetmeid, et vältida nende saavutuste ohtu seadmist.
Suurim väljakutse on ammoniaagi (NH3) heitkoguste vähendamine: kuus liikmesriiki peavad oma heitkoguseid veelgi vähendama, et täita oma 2020.–2029. aasta vähendamise kohustused.
Kõige märkimisväärsemaid edusamme on tehtud vääveldioksiidi (SO2) heitkoguste vähendamisel, kusjuures 25 liikmesriiki on oma 2030. aasta vähendamise kohustused juba täitnud.
Peaaegu kõik liikmesriigid leiavad, et 2030. aastaks ja edaspidiseks seatud rangemate heitkoguste vähendamise kohustuste täitmine peaaegu kõigi õhusaasteainete osas on märkimisväärne väljakutse. Eesti on üks neljast EL riigist, mis juba täna täidab 5 peamise saasteaine osas 2030. aastaks kehtestatud piirnorme.
Euroopa keskkonnaagentuuri veebilehel (allikas) saab näha graafiliselt mis riigid on mis saasteainete vähendamise piirnormi täitnud, peamisi õhusaasteainete allikad 2023. aastal ja eri saasteainete trende aastate jooksul.