Reaalsuskontrolli töötuba CLP-määruse võimaliku lihtsustamise kohta

Pexels

16. mail 2025 korraldas Euroopa Komisjon töötoa „Reaalsuskontroll” („Reality Check Workshop“), mille teemaks oli võimalik CLP-määruse lihtsustamine. See algatus kuulub laiema tegevusraamistiku alla, mille eesmärgiks on Komisjoni sõnul vähendada regulatiivset koormust inimestele, ettevõtetele ja ametiasutustele ELis, et suurendada liidu jõukust ja vastupanuvõimet.

Täiendava konteksti annab Komisjoni presidendi teadaanne, mille kohaselt esitatakse keemiatööstusele suunatud omnibus-pakett „suveks“.

Märkimisväärne enamus osalejatest väljendas muret kohustuslike vormindusnõuete, eriti minimaalsete kirjasuuruste, reavahe ja mustvalge teksti kohustuste pärast. Sidusrühmad rõhutasid ebaproportsionaalset majanduslikku koormust, mida need eeskirjad ettevõtetele, eriti mitmekeelsetel turgudel, panevad, ning väljendasid muret suurenenud pakendijäätmete, piiratud etiketipinna ja lahtikäivate etikettide kõrge hinna pärast.

Reklaami käsitlevaid läbivaadatud eeskirju kritiseeriti laialdaselt ebaproportsionaalsuse ja selguse puudumise pärast. Lihtsustatud lähenemisviisi, mis keskendub toote etiketile viitamisele, toetati tugevalt.

CLP-määruse edasiseks lihtsustamiseks tehti mitmeid ettepanekuid, sealhulgas ajakavade ühtlustamiseks, peamiste mõistete selgitamiseks, CLH ja PCN protsesside sujuvamaks muutmiseks ning digitaliseerimise edendamiseks.

Vastuseks Komisjoni tagasiside kutsele esitasime oma katusorganisatsiooni A.I.S.E eestvedamisel järgmise analüüsi ja soovitused:

1. Kohustuslikud märgistuse vormistusnõuded

  • Probleem: Uued nõuded fontide, reavahede ja taustavärvide kohta on liialt jäigad, eriti väike- ja keskmiste ettevõtete jaoks.

  • Tagajärg: Vajalik on ümber kujundada tuhandeid silte, investeerida uude trükitehnoloogiasse ja kasutada mitmekihilisi silte, mis võivad suurendada kulusid, keerukust ja jäätmeid.

  • Ettepanek: Hoida need juhised juhendites, mitte määruses, et säilitada paindlikkus, turvalisus ja keskkonnasõbralikkus.

2. Reklaaminõuded (Artikkel 48)

  • Probleem: Kohustus kuvada detailne ohuteave kõikides reklaamides (nt sotsiaalmeedias, raadios, podcastides) on ebarealistlik.

  • Ettepanekud:

    • Lubada ainult üks ohutusalane lause („Järgige toote märgistust“) üldsusele suunatud reklaamides.

    • Vabastada formaadid, kus täielik teabeedastus pole praktiline.

    • Vabastada reklaamid, mis ei ole seotud otsese müügiga.

3. UFI koodide trükiformaat

  • Probleem: Uus nõue, et UFI kood peab olema musta tekstiga valgel taustal, ei sobi paljude täiteetapis kasutatavate trükitehnikatega.

  • Ettepanek: Lubada värvilahenduste paindlikkus, kui kontrastsus on piisav.

4. Eksperthinnangu piiramine segude klassifitseerimisel (Artikkel 9(4))

  • Probleem: Eksperthinnangu kasutamine on piiratud vaid võrdlussegude valikuga, mis ei arvesta tööstuse tegelikkust.

  • Tagajärg: Tootjad peavad tegema kalleid in vitro katseid, mille maksumus võib ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse aastas.

  • Ettepanek: Lubada eksperthinnangute ja DetNeti süsteemi kasutamist, mis on teaduspõhine, läbipaistev ja juba edukalt kasutusel.

  • Argument: Liigne automaatne klassifitseerimine võib viia valeohumärgistuseni ja kahandada tarbijate usaldust.

5. Soovituslik "stop-the-clock" mehhanism

  • Ettepanek: Kuni lihtsustused on läbi vaadatud ja otsustatud, tuleks ajutiselt peatada määruse jõustamise tähtajad, et vältida investeeringuid ajutistesse (hiljem ebavajalikesse) lahendustesse.